finantskapital ja sponsoreeritute poolne sümboolne kapital.’’ Kasutades seda Pierre Bourdieu tööde kontseptsiooni, on Haacke rõhutanud mõtet, et kunsti sponsoreerimine etteõtete poolt, tõstab nende ettevõtete avalikku mainet, mis on seega neile materiaalseks kasuks. Kuigi sellise vahetuse mõlemad pooled on sellest teadlikud, tahab Haacke teha seda selgeks teha ka vaatajatele. Üks tema tuntuimaid ja astuolulisemaid töid on Shapolsky et al. Manhattan Real Estate Holdings, A Real Time Social System, as of May 1, 1971, mis sai kiirelt ka kunstiajaloo pöördepunktiks. Selles on dokumenteeritud linnaruumi valdaja kontroll selle üle. Töö koosneb 142 fotost, millel on kujutatud Shapolsky valduses olevad hooned koos aadressite, hoone tüüpide, suuruste, soetamise kuupäevade, omanike nimede ja maa hinnatud väärtusega. Neid sünteesides koostas Haacke
Tööd on poliitiliselt motiveeritud reaalsuse kajastamise teema, sõja erinevad näod, globaliseeritud maailm. The Rwanda Project ehk kuulsaim töö Rwanda kenotsiidist. Shimon Attie Ajaloolise tänavapildi taastamine Berliini Juudi linnaosas, Kopenhaagenis ning New Yorkis. Hans Haacke läbi oma kariääri rõhutanud, et korporatiivne kunsti sponsorlus mõjub positiivselt suurkorporatsiooni mainele, mistõttu pole korporatiivsed annetused mingid annetused vaid puhas omakasu. "Shapolsky et al. Manhattan Real Estate Holdings, A Real Time Social System, as of May 1, 1971" Haacke dokumenteeris(pildistas täpselt üles) New Yorgi suurima slumi omaniku kahtlased tehingud-rahaasjad ning plaanis need paljastada. 6 nädalat enne näituse avamist otsustati, et näitust ei avata ning kuraator vallandati, tekkis suur skandaal ning asi sai kuulsaks. Edaspidi töötas Haacke Euroopas, kus ta näitusi rohkem avaldati. 10 aastat hiljem avas ta näituse mis ära jäi, ning