regulatsioon faktorite aktiivsuse kaudu. 70 on RNA polümeraasi subühikutest temperatuurile kõige tundlikum. Temperatuuritõusu tagajärjel on 70 inaktiivne, agregeerunud vormis. Nii saab RNA polümeraasi apoensüüm siduda teist faktorit. DnaJ, DnaK ja GrpE moodustavad 32-ga stabiilse kompleksi, eksponeerides teda proteaasidele (membraanseoseline ATP-sõltuv proteaas FtsH e. HflB ning tsütoplasmaatilised ClpAP, SslVU ja Lon). HS tagajärjel on shaperonid hõivatud denatureerunud valkude kõrvaldamisega rakust. Selle tagajärjel vabaneb 32 shaperonidest ning seondub RNA polümeraasi apoensüümiga, olles seal paremini kaitstud ka proteaaside eest. 32 toimub suureneb drastiliselt HS geenide transkriptsioonitase, mis võimaldab kiiresti sünteesida HS valke, k.a. shaperone. Shaperonide toimel 70 reaktiveeritakse ning ta on jällegi võimeline seonduma konkureerivalt RNA polümeraasi apoensüümiga.
polümeerseid RNA molekule. RNaas P RNaas P on ribosüüm, mis protsessib peamiselt tRNA-de 5' otsi, kuid osaleb ka mRNA degradatsioonil. RNA degradasoom Bakteriaalse mRNA degradatsioonil osalevad kombineeritult nii ekso- kui endonukleaasid. RNA degradasoom on multiensüümkompleks, kuhu kuuluvad RNaas E ja PNPaas. Lisaks neile kuuluvad kompleksi veel RhlB (DEAD-box RNA helikaas) ja glükolüütiline ensüüm enolaas. RNA degradasoomiga on assotsieerunud ka shaperonid DnaK ja GroEL ja polüfosfaadi kinaas PPK. RNaas E N-terminaalne domeen on endonukleaasse aktiivsusega. Samasse domeeni lokaliseeriti hiljuti veel RNA 3' otsas olevate polü(A) ja polü (U) järjestuste degradatsiooniline aktiivsus. Ensüümi C-terminaalne domeen interakteerub degradasoomi 3 ülejäänud komponendiga. RhlB on ATP-sõltuv RNA helikaas, mis sisaldab konserveerunud aminohappeid D-E-A-D ning aitab lahti harutada RNA sekundaarstruktuure, mis