Sokon Matsumura ajal, 1800ndate aastate lõpul, ühinesid Shuri-te ja Tomari-te Shorin-ryuks ja Naha- ted hakati kutsuma Shorei-ryuks. Et Okinawa-te oli ametlikult keelatud, ei tehtud sellest mingisuguseid kirjutisi ja andmed selle arengust põhinevad suulisel pärimusel. Oma aja kuulsamaid Okinawa-te meistreid oli Tode Sakugawa (05.03.1733 - 17.08.1815). Sakugawa alustas võitluskunstide õppimist 17-aastasena Hiina munga Takahara Peichini käe all. Hiljem, kohanud hiina chuang-fa meistrit Ku Shankut ja õppinud tema juures 6 aastat, reisis Sakugawa Hiinasse, õppides edasi sealseid võitluskunste. Naasnud Okinawale rajas ta Sakugawa karatekooli, mis oli omal alal väga kuulus. Sakugawa väljaarendatud katadeks peetakse Kushankut (Kwanku) ja Sakugawa no kon bo'd, mida harjutatakse tänapäevani. Sakugawat peetakse chuang-fa ja tode tegelikuks ühendajaks ja Okinawa karate isaks. Tode Sakugawa võttis 78-aastaselt oma õpilaseks Sokon Matsumura, kellest sai 1800-ndate aastate
kutsuma Shreiryuks. Et okinawate oli ametlikult keelatud, ei tehtud sellest mingisuguseid kirjutisi ja andmed selle arengust põhinevad suulisel pärimusel. Stiilid sünnivad Oma aja kuulsamaid okinawate meistreid oli Tode Sakugawa (05.03.1733 Shuris 17.08.1815). Sakugawa alustas võitluskunstide õppimist 17aastasena Hiina munga Takahara Peichini käe all. Hiljem, kohanud hiina chuangfa meistrit Ku Shankut ja õppinud tema juures 6 aastat, reisis Sakugawa Hiinasse, õppides edasi sealseid võitluskunste. Naasnud Okinawale rajas ta Sakugawa karatekooli, mis all omal alal väga kuulus. Sakugawa väljaarendatud katadeks peetakse kshankt (kwank) ja sakugawa no kon b'd, mida harjutatakse tänapäevani. Sakugawat peetakse chuangfa ja tode tegelikuks ühendajaks ja Okinawa karate isaks. Tode Sakugawa võttis 78aastaselt oma õpilaseks Sokon Matsumura, kellest sai 1800ndate aastate