Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendi kohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arvutaja Zacharias Dase, 250 kümnendi kohta aga selleaegne Tartu ülikooli astronoom-vaatleja Thomas Clausen 1848. aastal. Inglane William Shanks aga, alustanud arvutusi 1850. aastal, leidis 1853. aastaks 607 ja 1873. aastaks 707 kümnendkohta arvule . Ent alles 1946. aasta paiku selgus, et Shanksi arvutustes oli viga 528. kümnendkohast alates. Nimelt tuli välja see aastail 1946 1948 tehtud arvutustes, kui leiti arvule 808 kümnendkohta. Siis veel elektronarvuteid ei kasutatud, kuid viimaste abiga on tehtud edasised avastused arvu väärtuse täpsustamisel. Nii leidis arvuti IBM 7090 USA-s arvule 1961. aastal 100 265 kümnendikohta, kusjuures kogu see arvutamine võttis aega 13 tundi ja 5 minutit, sellest 42 minutit kulus tulemuse teisendamiseks kahendsüsteemist kümnendsüsteemi
koha number oli väär see ilmnes kuulsa austriajugoslaavia arvutaja ja logaritmitabelite koostaja Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendkohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arvutaja Zacharias Dase, 250 kümnendkohta aga selleaegne Tartu ülikooli astronoom-vaatleja Thomas Clausen. Inglane William Shanks, alustanud arvutusi 1850, leidis aastaks 1853 arvule 607 ja aastaks 1873 707 kümnendkohta. Varsti pärast Shanksi arvutustulemuste avaldamist leidis De Morgan kummalise statistilise kõrvalekalde Shanksi poolt arvutatud kümnendkohtades, kus esines kahtlaselt vähe seitsmeid. Kurioosum leidis lahenduse alles 1945. aastal, kui selgus, et Shanksi arvutustes oli viga 528. kümnendkohast alates. Alates 40.ndate aastate lõpust on arvu väärtuse arvutamiseks kasutatud elektronarvuteid: 1949. aastal arvutati 2000 kümnendkohta, 1961. aastal juba 100 265 kümnendkohta..
annaabi.ee 
