Gentrifikatsioonil ja taaslinnastumisel on muidugi ka ühisosa: nende mõlemi keskpunktis on siselinn, sarnasus on ka elukoha eelistustega ning kvalitatiivse naabruskondade muutusega. Taaslinnastumise arengusuunad ei ole enam piiratud suurimate linnakeskustega ja Lääne riikide linnadega, vaid need nähtused arenevad ka keskmise suurusega linnades, aga samuti ka Ida-Euroopas, Hiinas ja mujal Aasias. Uuritud on ka Singapuri, Shangaid kui ka Lõuna-Koread. Gentrifikatsiooniprotsessid on nüüd muutmas linnakeskuseid teiste hulgas Indias , Pakistanis, Lõuna-Ameerikas ja L-Aafrikas. GENTRIFIKATSIOONI ARENGULUGU Gentrifikatsiooni on nüüdseks teaduslikult uuritud üle 40 aasta ja seda teevad peale inimgeograafide nii sotsioloogid, antropoloogid, linnaplaneerijad ja teised. Algselt USA-s ja Suurbritannias tuvastatud protsessi on praeguseks uuritud mitmel pool maailmas. On
Inimesed ei ole ainult objektiks, nad on kaasautorid, koostööpartneid informatsiooni hankimisel ja mõtestamisel. Rouch on öelnud, et antropoloog pole mingi putukauurija tegemist ei ole mingi monoloogiga vaid selge dialoogiga filmitaval on oma osa sõnumi kujundamisel, mida publikule edastatakse. Jõudis ise selleni, kui tegi 50ndate alguses (1951) uue filmi jõehobu küttimisest ,,Lahing suurel jõel" räägib, kuidas mitme kuu vältel shangaid kütivad Nigeri jõel jõehobusid, enne kui sinna lähevad paluvad samaanidel ennustada ja paluvad jahiõnne. Vee peal liikumine on seal kõige ohtlikum. Ka statistilised on kõige rohkem kokkupõrkeid jõehobudega. Kui ta näitas seda filmi filmiosalistele mõtlesid osalised, et kuidas nad said üldse mõne jõehobu kätte, kuna filmi taustamuusika oli väga vali. Ta sai aru, et kui ta soovib teha paremaid filme, tuleks teha seda koos kohalikega, nendelt tagasisidet saades