Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon
kultuurirevolutsiooni ajal maale (Elder, Wu ja Jihui 1994). Elutee põhimõte 2 Peamine tegur, mis mõjutab eluteed ja inimarengu tulemusi, on bioloogiliste ja sotsiaalsete üleminekute ajastamine, kui need on seoses kultuuriliselt määratletud eaga, rolliootusega ja võimalustega, mis tulevad ette elutee jooksul. Vastav uurimismudel on see, mis võrdleb vara ja hilja saabunuid teatuid üleminekul, arvestades nende endist eluteed. Näiteks analüüsisid Elder, Shanahan ja Clipp (1994) uuesti hilisemaid andmeid subjektide kohta Termani klakkikalisest tööst Geeniuse geneetilised uuringud (kõik subjektid väga kõrge IQ-ga) ja võisid näidata märkimisväärseid erinevusi täiskasvanu hilisemas arengus, sõltuvalt varasest või hilisest sõjaväeteenistusse astumisest sõja ajal. Siin on mõned hilise astumise kahjud: -Kõrgem lahutuse ja lahuselu risk -Pettumusega tööelu ja eluaegse sissetuleku kaotus
Setzke, J. Balles, and 2004. Electrophoresis 25:922–930. M. Sprenger-Haussels. 2001. Biotechniques 31: Peano, C., M. C. Samson, L. Palmieri, M. Gulli, and N. 426–429. Marmiroli. 2004. Journal of Agricultural Food Terry, C. F., and N. Harris. 2001. European Food Chemistry 52:6962–6968. Research and Technology 213:425–431. Peano, C., F. Lesignoli, M. Gulli, R. Corradini, M. C. Terry, C. F., D. J. Shanahan, L. D. Ballam, N. Harris, Samson, R. Marchelli, and N. Marmiroli. 2005. Anal D. G. McDowell, and H. C. Parkes. 2002. Journal of Biochemistry 344:174–182. AOAC International 85:938–944. 518 Chapter 29 Terzi, V., B. Ferrari, F. Finocchiaro, N. Di Fonzo, A. M. Wurz, A., and R. Willmund. 1997. Identification of Stanca, C. Lamacchia, J. Napier, P. R. Shewry, transgenic glyphosate-resistant soybeans. In Food and P. Faccioli
annaabi.ee 
