kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust moodustavad phiosa hiired, raba- ja rohukonnad, ka maapinnal pesitsevate lindude sjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid. Noored rstikud svad putukaid, nlkjaid ja vihmausse. Septembrist-oktoobrist aprillini on rstikud talveunes - nad talvituvad allpool lbiklmuvaid pinnasekihte, 0,42 m sgavusel, kus temperatuur ei lange alla 24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rstikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid jrjest. Esimestel kevadpevadel peale rkamist hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel. Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni
Harjumusprane eluviis: elavad rhmadena Toitumine: eri liiki kalad, ka kaheksajalad ja krevetid Eluea pikkus: 25-30 aastat Lhisuguluses olevad liigid: Silmikdelfiini aetakse tihti segamini pringliga, kes on viksem, lhema nina ning mitte nii sihvaka kehaehitusega. Esinemine: Silmikdelfiin elab Atlandi ookeanis ja Vahemeres Kaitse: Silmikdelfiin pole hvimisohus, seega pole ta kaitse all Huvitavat: * Delfiinid vivad snnitada mitmesaja meetri sgavusel ja vee all vivad nad olla kuni 15 minutit * Haid ja mkvaalad svad delfiine * Delfiinide hlitsusi pole inimesed vimelised kuulma * Magades lamavad delfiinid veepinna lheduses ning tusevad aeg-ajalt hku koguma Kasutatud kirjandus: 1) Loomariigis 2) http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/delfiinid.htm 3) Illustreeritud lasteentsklopeedia 4) http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/silmikdelfiin_kadri.htm
annaabi.ee 
