vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli. hendus ookeaniga on Lnemerel halvem kui Punasel merel ,seega Punane meri on krgema soolsusega. 9)Maailmamere temperatuur ja jtumine Maailmamere peamine soojusallikas on pikesekiirgus. Maailmamere temperatuur sltub koha geograafiliselt laiuselt.Ekvaatori lhedal on aastaringselt 27c.Pooluste suunas langeb aga kuni -2c.Veetemperatuur muutub ookeanites kuni 300m sgavuseni, sest sgavamal on vee- temperatuur 4c, mis on kige raskem vesi, on peamiselt liikumatu. 10) Merevee liikumine Maailmamere pind psib harva tasasena. Mida avatum ja suurem on meri, seda tugevamad tuuled seal puhuvad. Tuultega tekib lainetus ehk vee pindmise kihi liikumine. Merevesi liigub ka hoovustega mis kujutab endast ookeanivee kindlasuunalist liikumist.Vee pidev liikumine tekib veemassi ebahtlasest soojenemisest.Enamasti tekivad hoovused alaliste,kindlasuunaliste tuulte tagajrjel. 11)Looded.Tus ja mn
kivi jrel ja oli prast kahetunnist pingutust judnud pranda lhedale, pidi ta t katkestama. Arheoloogidel tuli esmalt kokku korjata prandale pudenenud prlid hest kaelakeest, mille nhtavasti hauarvlid olid katki rebinud ja sinna jtnud. Kui mriava oli nii lai, et sellest inimene lbi mahtus, vis nha, mis selles kambris leida oli. Vlvi all seisis 5 3,3-meetrise phjaga 2,73 meetri krgune kuldsark, mis jttis neljast kljest kuni seinteni vabaks vaid 65- sentimeetrise riba. Kamber asus sissekigust veidi sgavamal. Carter laskus peakambrisse, talle jrgnesid lord Carnarvon ja Lacau. Lambiga varustatud kompisid mehed kaljuseina ja kuldse sarga vahelise kitsa kigu lbi. Nad asetasid ettevaatlikult jalga jala ette, arvestades kogu aeg vimalusega astuda sgavikku, milliseid oli leitud enamikus Kuningate oru vaaraohaudades. Carter avastas kirstu kitsamal kljel kaks riivistatud pitseerimata tiibust. Seniste kogemuste phjal olid hauarvlid niisiis sellegi sarga lahti murdnud. Ettevaatlikult avasid mehed tiibuksed