mitte midagi siin maailmas, mida ta pole valmis selle mehe heaks tegema. NELJAS STSEEN Dimanche on pahane, et mees tema vastu nii viisakas ja lahke oli, et mitte kuidagi ei saanud temalt raha küsida. Sganarelle tõendab ka oma isanda juttu, et too temast väga lugu peab. Võlausaldaja palub tal oma peremehele meelde tuletada, et võlg on vaja ära maksta. Teener lubab seda. Seejärel tuletab Dimanche talle meelde, et mees ise on talle ka võlgu. Sganarelli n.-ö. solvub selle peale, ei taha, et talle rohkem rahast räägitakse. Tõukab ta viisakalt korterist välja, katkestades tal suud lahti tegemast. VIIES STSEEN La Violette teatab don Juanile, et tema isa on lähenemas. KUUES STSEEN Don Luis peab maha kõne, milles väljendub, et kui väga tema poeg, iseennast, teda ning kogu suguvõsa häbistab. Nähed, et poeg ei ole sugugi muutunud, ütleb temast lahti. SEITSMES STSEEN
2. Sqanarell ehk Ebasarvekandija 3. Baeryväärsed eputised (I tõeline komöödia) 4. ta proovis läbilüüa draamaga, aga see kukkus läbi (Armukade prints) 5. suri loomuliku surma ja maeti Saint-Josephi kalmistule, kuhu muidu maetakse enesetapjaid ja ristimata lapsi (21.02.1679) 6. oli kuninga lemmik 7. Võttis hästi südamesse kriitikat 8. esimese näidendi lõpus (Sganarelli) ei arvanud inimesed tast midagi 9. mängis louvre'i lossi ,,Eputist", palais- Royali teatrisaalis, kui ka oli ta rännus. 1) Õige nimi Jean-Baptiste Poqueliss 2) Oli käsitöö meistri poeg 3) Esimese näidendi lavastas ta 1653 aastal ,,arutu" 4) Pariisis tegi 30 lavastust 5) Komöödiad olid 5 vaatlusega 6) 1643 aastal asutas ta oma näitetrupi 7) Liitus hiljem rändtrupiga, mis kestis üle 13 aasta
annaabi.ee 
