Malmid (1-2) G – (DIN järgi) malmid ja valatud materjalid GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus 0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid S – ehitusteras (EN), seejärel voolavuspiir J – löökpainde teimi purustustöö (27J) K –löökpainde teimi purustustöö (40J)
näidata. Malmid: Üldtähis GJ. Markeeritakse liigi ja tõmbetugevuse järgi. GJL – liblegrafiitmalm (nt: GJL-HB 195) GJS – keragrafiitmalm, S-sfäär; liigitähise (S) järel näidatakse lisaks tõmbetugevusele veel katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi. Esimene täht näitab malmi liiki grafiidi osakeste kuju järgi (L-lamellgrafiit, libleja kujuga; S-sferoidaalne grafiit, keraja kujuga). EN – GJLA-XniCuCr 15-6-2. L – liblegrafiit A – austeniitstruktuuriga X – kõrglegeeritud Abrasiivkulumiskindlate malmidel GJN (N-puudub grafiit). Liigitähise järel Vickersi kõvadus. Mittelegeerteraste tähistus kasutuse järgi (kasutatakse, kui tootmisel ei kasutata termotöötlust) Terasegrupid ja peasümbolid: Teraskonstruktsiooniterased – S Masinakonstruktsiooniterased – E
5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 3
EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT.. b) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, s.t. milliseid elemente ja kui palju (%) nad sisaldavad Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit – L , b)keraja kujuga sferoidaalne grafiit – S. L-NiCuCr 15 6 3 –libleja grafiidiga malm, kus Ni-15%, Cu- 6%, Cr- 3% Kulumiskindlad malmid (DIN1695) näidatakse koostis nagu valatud kõrglegeerterastel: G – valatud, X – kõrglegeerituse tunnus, siis malmi süsiniku sisaldus sajandikprotsentides ja selle järel legeerelemendid ning nende sisaldus täisprotsentides kahenemise järjekorras: DIN1695 G-X 330 NiCr 4 2 (C sisaldus 3,3%) .Malmide
Score: 2/2 48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku: Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist?
48. Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmiss Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm
Question 23 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Vali üks: 1. Grafiidiosakeste kujust 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste suurusest Question 24 Partially correct Mark 2,67 out of 4,00 Question text Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Vali üks või enam: 1. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 2. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 3. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 4. Grafiidiosakeste tugevusest Question 25 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? Vali üks: 1. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 2. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 3
B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response Value Correct Answer A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 33,333% B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja 33,333% sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest Student Response Value Correct Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A
mille Rm = 700 N/ mm 2 ja A = 2%. EN-GJMW on valge tempermalm, mille Rm = 360 mm 2 ja A = 12%. ERIOMADUSTEGA LEGEERMALMID Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, st milliseid elemente ja kui palju % nad sisaldavad. Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse margis esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi. 1. Libleja kujuga grafiidi osakesed ehk lamellgrafiit – L. 2. Keraja kujuga grafiidi osakesed ehk sferoidaalne grafiit – S. Grafiidi osakeste kuju tähise järel näidatakse kõik legeerelemendid Mendelejevi tabeli tähistega nende sisalduse kahanemise järjekorras, kõigi elementide tähiste järel samas järjekorras iga elemendi sisaldus keskmiselt protsentides, näiteks: L – NiCuCr 15 6 3 – libleja grafiidiga malm, Ni – 15%, Cu – 6%, Cr – 3%. S – NiSiCr 20 5 2 – keraja grafiidiga malm, Ni – 20%, Si – 5%, Cr – 2%.
annaabi.ee 
