juhtudel. Sama botaanilise koostisega kuid erineva lagunemisastmega turbad erinevad oluliselt üksteisest. Turba lagunemisprotsessis jääb esialgsest taimemassist näiteks 70% lagunemisastme korral huumusainena järele vaid 17%, s.t. 83% lähtematerjalist on mineraliseerunud, haihtunud gaasina või veega välja uhutud (joonis). Kõikide turbatüüpide korral on iseloomulik lagunemisastme suurenemine 11 samblaturbast puuturbani minnes. Näiteks kõrgsoos on sfagnumturba (fuskumturba) keskmine lagunemisaste vaid 10…15%, puuturbal samal ajal 40…50. Turba lagunemisastme ja mahumassi vahel on seos: Liik Lagunemisaste, % Mahumass Puuturvas 45 0,193 Tarnaturva 35 0,161 Pillirooturvas 35 0,152 lehtsamblaturvas 25 0,126 Lagunemisaste sõltub teatud määral botaanilisest koostisest, maksimaalne on see puuturbas, minimaalne samblaturba korral. Lagunemisaste grupeeritakse turbalasund: Vähelagunenud , kuni
Üldjuhul on aiandusturba olulisteks komponentideks mitmed turbasamblaliigid (Sphagnum sp) ning sellist turvast nimetatakse ka sfagnumturbaks. Et turbasamblate lehed sisaldavad suurel hulgal õhurikkaid rakke, on neil mitmeid selliseid omadusi, mis muudel taimedel puuduvad. Nii iseloomustavad sfagnumturvast näiteks järgmised füüsikalised omadused: kõrge poorsus (ca 2 95%), suur eripindala (ca 200 m /g), väga hea veesidumisvõime ning väike mahumass. Sfagnumturba keemilised omadused: sfagnumturvas koosneb valdavalt orgaanilisest ainest (anorgaanilise komponendi osatähtsus alla 5%), süsinikusisaldus on ca 50% kuivainest, pHKCl arvväärtus ~ 4, madal elektrijuhtivus, kõrge katioonivahetuspotentsiaal, (mis tagab hea toitainete neelavuse) ning head puhverdusomadused reaktsiooni muutuste suhtes. Sfagnumturba bioloogilised omadused: sfagnumturvas on steriilne ega sisalda haigustekitajaid,
annaabi.ee 
