Selle teooria jargi mõjutavad indiviidi kavatsust muuta oma käitumist ja kaitsta tervist uhelt poolt hirmu ja teiselt poolt toimetuleku tunnetamine. Mudel sisaldab kolme psühholoogilist komponenti: terviseohu tosiduse tunnetamine, iseenda haavatavuse tunnetamine, soovitatud muudatuse tulemuslikkuse tunnetamine. Terviskäitumise muutust takistavad vähene tunnetatud tulemuslikkus (ei tea, kas mul sellest ikka kasu on?) ning madal enesehinnang (ma ei saa sellega niikuinii hakkama) (Boer ja Seydel, 1996). Kõrge hirmutunnetus võib mõjutada terviskäitumise muutust vaid siis, kui indiviidil on kõrge enesetõhususe tase (Rogers, 1985). Madala enesetõhususe korral ei pruugi terviskäitumises muutust tekkida. Põhjendatud tegutsemise teooria Põhjendatud tegutsemise teooria selgitab seoseid inimeste suhtumise ja käitumise vahel (Ajzen ja Fishbein, 1977). Autorid väidavad, et inimeste käitumine on mõjutatud järgmistest teguritest. Esiteks tema suhtumisest teatavasse käitumisviisi
või (eba)soovitava integratsioonitrajektoori, mille abil ennustada liidu tulevikku, vaid kuna annab aimu, 26 M. Varju. Hungary. On the Constitutional Issues of EU Membership and the Interplay between the ECHR and Domestic Constitutional Law Concerning the Right of Assembly and Freedom of Expression. – European Public Law 2009 (15), lk 300. 27 Hea sissejuhatuse sellesse teemasse võib leida raamatust: O. Beaud. Théorie de la fédération. Paris: PUF 2007. 28 M. Seydel. Der Bundesstaatsbegriff. – Zeitschrift für die gesamte Staatswissenschaft. Band 28. 1872, lk 195. 29 Vt nt S. Brie. Der Bundesstaat. Eine logisch-dogmatische Untersuchung. Erste Abtheilung. Leipzig: Verlag von Wilhelm Engelmann 1874, lk 193. Tolle aja prantsuskeelsetest uurimustest on mahukaim L. Le Fur. État fédéral et Confédération d’États. Paris: Marchal et Billard 1896. 30 Kõige põhjalikumalt artiklis: J. H. H. Weiler. The Transformation of Europe
annaabi.ee 
