Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) ja latipihklane (Pissodes piniphilus) kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud hiidürask (Dendroctonus micans), kahekidane ja neljakidane võraürask (Pityogenes bidentatus ja P. quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning suur- ja väike-säsiürask (Tomicus piniperda ja T. minor). Pungasid ja võrseid kahjustavad mähkurlaste männi-virvemähkur, männi-vaigumähkur ja männi-ladvamähkur röövikud. Männivaksiku (Bupalus piniaria) vastsed toituvad igas vanuses mändide okastest. Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja haigustele. Punaka männivaablase (Neodiprion sertifer) vastsed toituvad männi vanadest
kuusele ka h. männil, nulgudel ,valgel männil ja lehistel. Väga sagedane on h. võraürask päikesepaistelistel kohtadel asuvate lamapuude võraosas ja okstel. Ühest paarituskojast lähtub 5.....9 kiirjat emakäiku. Noormardikad ilmuvad juba juulis. Küpsussööm ja talvitumine toimuvad haudekohal koores. Põlvkond on üheaastane. Tõrje sarnaneb kuuse-kooreüraski tõrjega, kasutatakse püünispuid, biotõrjet ja õigeid metsamajanduslikke võtteid. Männi-kooreürask (Ips sexdentatus) on 6,2.....7,7 mm pikkune tumepruun mardikas. Kattetiibade järsakul on 6 hammast. Lendlus toimub mais-juunis, munemine kestab kogu juunikuu. Männi- kooreürask asustab peaaegu eranditult vaid mände, asustades jalal seisvaid haigeid puid ja rajades haude tavaliselt paksukorbalisele tüveosale. Asustab ka värskeid palke laoplatsidel. Liik polügaamne. Emakäigud kulgevad piki puud ja võivad olla kuni 40 cm pikad. Emakäike 2.....6. Vastsekäigud lühikesed, lõpevad nukuhälliga