Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule toru ehitamiseks. BASF ja E.ON on Severneftegazprom väikeaktsionärid Põhja- Euroopa gaasijuhtme ehitamiseks. Gazprom hakkas ehitama gaasijuhet Venemaa maismaaosal. 2006. aastal alustati keskkonnamõju hindamise protseduuriga. 2007. aastal soovitasid Soome ametivõimud uurida ka torujuhtmest lõunapoolsemaid alasid keskkondlikel ja geoloogilistel põhjustel. Seetõttu esitas Nord Stream 2007. aastal Eestile taotluse teostada uuringuid Eestis. Samal aastal, arvestades suveräänsust
miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See suudab rahuldada ära enam kui 25 miljonit majapidamist. Tööeaks on kavandatud 50 aastat. Projekt ei näe ette ka seda, et ühendus rajataks ka Läänemereäärsetesse riikidesse. (The Pipeline 2008) Suurt gaasijuhet hakkab varustama mitte veel töösse rakendatud Juzno-Russkoje ja Stokmanovskoje gaasimaardlad, mis kuuluvad Gazpromile ja tema tütarfirmale Severneftegazprom, milles osalused on antud BASF ja E.ON-le. Maardlate plaanitud tootmisvõimsus on 25 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nende kasutamiseks tuleb rajada ka maapealne juhe Viiburi lähistele Portovaja laheni.(Pipeline Route, 2008) Kogu projekt on läbimõeldud ja hästi planeeritud, kuid Eesti riigipeadele millegi pärast ei meeldi see, ning üritavad üha enam ja enam leida probleeme, millega saaks seda projekti pidurdada või üldse lõpetada,kuid ilma mingi tulemuseta
2 Gaasivarud Juzno Ruskoje on Nord Streami üheks põhiliseks gaasimaardlaks, mille oodatavaks tootluseks on 25 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Ruskoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis. Enam kui 1000 miljardi kuupmeetrise tõendatud gaasi varuga Juzno Ruskoje maardla on Euroopa jaoks usaldusväärne tarnimspaik. Gaasimaardla on välja arendanud Gazpromi, Wintershalli ja E.ON Ruhrgasi moodustatud ühisettevõte Severneftegazprom. (2) 1.3 Nord Stream'I torujuhtme kasutamine Operaatorfirmana pakub Nord Stream AG maagaasi transpordivõimalusi aastamahuga kuni 55 miljardit kuupmeetrit, kasutades selleks kahest torust koosnevat 1224 kilomeetri pikkust torujuhtmesüsteemi, mis kulgeb Venemaalt Viiburist Saksamaal asuva Lubminini. Olemas on ka lepinguline raamistik, mis tagab gaasi transpordi Venemaal asuvast torujuhtme algusest selle Saksamaal asuvasse lõpp-punkti. Seal suunatakse gaas edasi Euroopa jaotusvõrkudesse
annaabi.ee 
