detsembril 1921 aastal, Igor Lotarev ja Felissa Kruut abiellusid Tartu kirikus. Suvehooajal muutus Toila lausa Eesti kultuuri pealinnaks. Siin elas sageli ka tuntud kirjanik Fridebert Tuglas, kes jättis sinna mälestusi Severjaniniga kohtumisest. Oru pargis käis kuulus kirjanik kohtumas Eesti suurepärase luuletajaga Marie Underi ja tema mhega näitekirjanik Artur Adsoniga. Severjaninite kodus käis külas kirjanik Henrik Visnapuu, kelle luuletuste kogumik ilmus aastal 1922 Moskvas, Igor Severjanini tõlkes. Samuti Igor Severjanini külalisteks olid sellised kirjanikud nagu August Alle, Valmar Adams, B.V. Pravdin. Igor Severjanin rääkis, et just nendes paikades tekkis temal mõte poeemi ,, Solnetsnõi dikarj" loomiseks. Selle poeemi, mis siin sündis lõpetas ta hiljem vaikse ja looduserikka Uljaste järve ääres, kus elas 1924 aastal. Ta kirjutas paradiisist ilusate autodega, lossidega ja suvilatega, armastuse stseenidega rannas,
ja Jugoslaavias. Aastast 1935 elas ta peamiselt Tallinnas; aastatel 19381939 Saarkülas (Vaivara kihelkonnas, Narva lähedal, praegu Leningradi oblasti territooriumil; aastatel 19391941 Narva-Jõesuus, lühiajaliselt ka Paides. Ta suri Tallinnas ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule. Pärast Eestisse asumist oli Severjanin tihedates sidemetes "Siuru" poeetide, eriti Henrik Visnapuuga. Severjanini vahendusel ilmusid vene keeles Visnapuu kogud "Amores" (Moskva 1922) ja "Polevaja fialka" (Narva 1939), Underi "Predtsevetenie" (Tallinn 1937). 1928. aastal avaldas Severjanin tõlkeantoloogia "Poetõ Estonii", mis sisaldas 33 eesti autori värsse. Igor Severjanini värsse ilmus eesti ajakirjanduses peamiselt Visnapuu tõlkes. Tõlkis eesti keelt oskamata autorite ja oma eestlannast abikaasa Felissa Kruudi abiga eesti keelest vene keelde paljude luuletajate luuletusi
Sügisel 1920 alustas Albert Kivikas õpinguid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, keskendudes kirjandusele, psühholoogiale, filosoofiale, Põhjamaade ja üldajaloole. Silmapaistvatest õppejõududest omandas Kivikas teadmisi psühholoog Konstantin Ramuli ja kirjanik Gustav Suitsu juures. Kirjanduse seminaritöö raames uuris Kivikas vene mõju Henrik Visnapuu loomingus, kusjuures oponendiks oli luuletaja ise. 1921. aastal toimunud seminaril õnnestus Kivikal edukalt tõendada Igor Severjanini mõjutusi. 1.4 Ajakirjanduslik tegevus Kui kirjastuse ja ajakirja Odamees asutaja Carl Sarap viis oma ajakirja väljaandmise majanduslikel põhjustel 1922. aastal üle Berliini, kutsus ta ajakirja toimetama Albert Kivika. Kauaks Kivikas sellele ametikohale ei jäänud, sest juba augustis 1923 oli ta kodumaal tagasi. Tagasipöördumise järel elas ta taas Tartus ja keskendus esialgu ainult loomingule. Hiljem hakkas ta tegema kaastööd ajalehtedele, töötades muuseas ka
annaabi.ee 
