veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks. Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb Pikenev stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust, soodustades fosfori leket põhjasetetest. Sademetehulga suurenemisega kasvab valglalt lähtuv toitainete koormus järvedele, mis suurendab bioproduktsioni ja settimiskiirust Sula pinnase ja suurenenud talvise äravooluga kantakse järvedesse orgaanilist ainet (vee värvus muutub pruunikaks). Kliimamuutus võib nii tugevdada kui nõrgestada eutrofeerumise ilminguid, võib aidata kaasa järvede seisundi parandamisele või töötada sellele vastu. On vaja teada järvede seisundit enne olulise inimmõju algust ja kuidas taolised järved varem on kliimamuutustele reageerinud. Seda aitab lahendada järvesetete paleoloogilised uuringud Sündmuste nn
SI-süsteemis: kg/ms CGS-süsteemis: 1 Pas = 10 P (puaas) 60.Mis on piirkiirus. Veresette mõõtmine. Piirkiirus vr on keha settimiskiirus vedelikus. Veresette mõõtmiseks kasutatakse 20 cm pikkust kapillaari, mis täidetakse hüübimatuks muudetud verega. Kapillaari hoitakse vertikaalselt vibratsioonivabas kohas. Ühe tunni möödumisel mõõdetakse kapillaari ülaosas moodustunud plasmatulba kõrgus, mis kokkuleppeliselt väljendabki punaliblede settimiskiirust millimeetrites 1 h jooksul. Meeste normaalne veresete on La 3...9 mm ja naistel La 6...12 mm 61.Termodünaamika 1.seadus. Termodünaamika 2.seadus. I : Energia jäävuse seadus soojusnähtuste ja protsentide jaoks Q = U A. Süsteemile juurdeantav Q läheb süsteemi U suurendamiseks ja A'ks. Kui Q=U, siis A=-U. II: Protsessid on pöördumatud, kindla suunaga ja seotud ajaga. Tagasi minna ei saa. Protsesside kulgemine looduses iseenesest
9. materjal lk 2 3. Kuidas võib leida dispergeeritud osakeste mõõtmeid või kontsentratsiooni lüosoolides osmootse rõhu kaudu? 16 4. Millised on Teile tuntud dispersioonanalüüsi meetodid (so. meetodid, mille abil saab leida osakeste dispersiooniastet)? Dispergeerimisaste ei lähe lahuseks ega sademeks. 5. Kirjutage sedimentatsioonikiiruse valem gravitatsiooniväljas? Milline füüsikaline sisu on selle võrrandi liikmetel? Milliste parameetrite muuutmisega saab muuta osakeste settimiskiirust? Selles võrrandis pole arvestatud Browni liikumisega. 6. Milline näeb välja settimiskõver (m=f(t)) mono-, bi- ja polüdisperssete süsteemide korral? 7. Kui suuri osakesi (millises suuruste vahemikus) saab leida sedimentatsioonil? Sedimentatsioonil leitakse makromolekule. Mõõtmetega suuremad kui 107m. (jämedispersse süsteemi osakesed). 8. Kuidas määrata osakeste sisaldus antud raadiuste vahemiku jaoks integraalsel ja diferentsiaalsel jaotuskõveratel? 17 9
annaabi.ee 
