vett. Seda meetodit kasutatakse enamasti juhtudel, kui maapinna ja põhjavee vahel on raskesti läbitav kiht, kust vesi ei taha hästi läbi imbuda. Meetodi plussideks on vähene ruumikasutus ja küllaltki suur efektiivsus (Kaushal, 2009). Joonis 2. Põhjavee taastekaev Kaudsete põhjavee taastamise meetodite puhul taastatakse põhjavee taset otseselt sinna vett juurde suunamata. Kaudse põhjavee taastamise juurde kuulub pumplate või settetiikide ehitamine veekogude lähedusse, langetamaks põhjavee taset ja seeläbi kutsudes esile vee infiltratsiooni. Kaudsete põhjavee taastamise meetodite juurde kuulub ka uute põhjaveekogude loomine ja olemasolevate laiendamine (Helweg, Smith, 1978). Põhjavee kunstliku taastamise positiivsed küljed: ● Kunstliku taastamisega varutakse põhjavett vihmaperioodil, kui vett on kõige rohkem ning täienenud varusid saab kasutada kuival perioodil, kui vett napib;
Maaparanduslike võtete rakendamine peab lähtuma meetmete majanduslikust ja keskkonnakaitselisest tulemuslikkusest. Omal ajal on maaparandustööde kavandamisel ka vigu tehtud. Mõnikord on karsti levikualal maaparandussüsteemide vesi suunatud karsti, st eesvooluks on põhjavesi. Selliste kuivendussüsteemide vesi suunatakse karsti kaudu otse põhjavette. Põllumajandustootjal tuleb koostöös maaparandusbüroodega määrata karstilehtrite täpsed asukohad ning kaaluda settekaevude, settetiikide, puhastuslodude või märgalade rajamise vajadust ärajuhitava vee kvaliteedi tagamiseks. Farmide ümbruses tuleb vältida reostunud vee sattumist maaparandussüsteemi ja kaaluda puhastuslodude või settetiikide rajamise vajadust farmide territooriumi sademetevee puhastamiseks. Suur osa eelmisel sajandil rajatud paistiike ja paisjärvi on täis settinud ja kujunenud teisesteks reostusallikateks. Nende perioodiline puhastamine setetest taastab veekogude isepuhastamisvõime.
annaabi.ee 
