Harva leidub neid üksikvormidena, enamasti moodustavad nad koos nendevaheliste sopiliste ja soostunud põhjaga nõgudega mõhnastikke. Mõhnastikud on arvatavasti kujunenud aktiivsuse kaotanud liustiku jäämassiivis. Jääsulamisvesi voolas jääpankade vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel jäid nende asemel nõod, lohud ja sopilised orud. Settekuhjatiste kohal kujunesid aga kõrgendikud – mõhnad oosid ehk vallseljakud - vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt peenem materjal on välja uhutud. Üksteisele järgnevad oosid moodustavad oosiahelikke
o Suur ja ebaühtlane lang ülemjooksul o Jõed seotud ürgorgudega o Veelahmeala o Elva, Porijõgi, Ahja, Pühajõgi · Asustus o Valdab hajaasustus o Otepää linn kui talispordikeskus (suhteliselt pikk lumikate) o Üks ajaloolistest Ugandi maakonna keskustest Karula kõrgustik · Kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsimiste ning servimiste settekuhjatiste kompleksina · Maastikule annavad omapära ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujuulised küngasmõhnad (Kaika ümbruses), Kaika kuplistik, korrapärane · Lõunaosas oosmõhnastik · Karula RP Vooremaa · Aluspõhi ei paljandu, samuti pole aluspõhjalist tuumikut · Hõlmab peamiselt Saadjärve voorestiku, kokku ligi 100 voort, mille vahel jääkündenõod · Ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal
annaabi.ee 
