Vendi kompleksil lasuvaist Kambiumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus küünib 75 meetrini (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambiumimeri Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argiliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1-2 m paksuse kihina paekaldal. Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. Paekalda kõige ülemises osas on
Mõlemal juhul on kõige tähtsamaks teguriks atmosfäärse niiskuse olemasolu; mis toidab nii sademeid, kui ka kondenseerimisel moodustuvat vett. Põhjavee varud sõltuvad suurel määral sademete hulgast, aga ka pindmise äravoolu tingimustest, aurustumisest ja aluspõhja kivimite ning pudedate setete olemasolust ja paksusest, mis võivad sisaldada vett. Eestis on põhjavee varud küllaldased, sest settekompleksi paksus on küllalt suur. Põhjavee seos pinnaveega on tihe. Kui jõgi voolab poorsetel setetel või kivimitel, siis osa veest imbub pinnasesse ja täiendab põhjavee varusid. Veelgi paremini on seda näha kraavides, kus suur osa vett ei jõua jõgedeni. Samal ajal voolab jõgi sügavas orus, mille kallastel on hulgaliselt allikaid, mis omakorda toidavad jõgesid. Näiteks Piusa jõe toitumisel võib allikate
annaabi.ee 
