Barringeri kraater Arizonas. See tekkis umbes 50 000 aastat tagasi, kui Maad tabas väike asteroid või suur raudmeteoriit, mille läbimõõt võis olla kuni 50 meetrit. Järele jäi meteoriidikraater, mis on 200 m sügav ja mille läbimõõt on 1,2 kilomeetrit. Arvatakse, et 65 miljoni aasta eest tabas maad Hephaistose suurune asteroid, millele järgnenud looduskatastroofis Maad asustanud dinosaurused hukkusid. See asteroid jättis endast settekihtidesse 180 km suuruse kraatri Chicxulubi, Yucatani poolsaarele. Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 300 000 aastat tagasi raksatas maasse umbes 50 000 tonni kaaluv raudmeteoriit, mis oli liikunud kirdest edelasse kiirusega 14,5 km/s
Aitavad kaasa orgaanilise aine mineraliseerimisele ja töötavad vastu selle kuhjumisele veekogu põhja. Põhjaselgrootud lagundavad detriiti, süües suuremaid toiduosakesi ja purustades neid mehaaniliselt peenemateks osakesteks Põhjaloomad puhastavad otseselt vett planktonorganismidest, bakteritest ning surnud loomade ja taimede jäänustest Põhjaloomad aitavad kaasa hapnikurikkama vee toomisele sügavamatesse settekihtidesse ja kiirendavad viimaste mineraliseerumist. Samuti on põhjaloomad toiduks bentostoidulistele kaladele ning paljudele veelindudele KALASTIK Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab praegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 31 kalaliiki Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad olnud tint, kiisk ja viidikas Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel kümnendeil on latikas, koha, angerjas ja haug. Järgnevad säga, ahven ja luts
Merepõhjast on proove võtnud Saudi-Araabia teadlased ja Saksa teadlased. Proovide põhjal on nad jõudnud järeldusele, et Punase mere põhi erineb maailma kõigi muude merede põhjadest. See on laamade lahknemise tsoon ja seda lõhestavad praod, läbi mille tõuseb maapõuest pidevalt uut materjali ülespoole. Osa nendest ülestõusnud ainetest moodustavad väärismetallid kuld, hõbe, vask, tsink ja koobalt, mis on aastate jooksul merepõhja settekihtidesse ladestunud. Väärismetallide ülestoomine on aga keeruline. Esiteks on merepõhja peal väga soolase ja kuuma vee kiht, teiseks esinevad väärismetallid mikroosakestena. Seepärast peavad teadlased välja töötama erilised tehnikad, millega mikroosakesed sette suurematest osakestest eraldada. Ookeanipõhja konkretsioonid raua- ja mangaanikonkretsioonid, peamiselt ookeanide ja merede, harva ka järvede põhjas olevad, rohkesti (vähemalt
annaabi.ee 
