- Millega tegeleb stratigraafia? Kivimitüüpide eristamise ja nende vanuse määramisega - Kuidas määratakse kivimite suhteline vanus? Nende ruumiliste suhete järgi - Mis on superpositsiooni printsiibi põhimõte? Kui tunnistada, et iga kiht tekib horisontaalse kehana, siis iga lasub kiht on lamava suhtes hilisema tekkega - Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? Igal settekihil on ainult temale omased kivistised, millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuselist korrastada - Mida näitab fossiilide koosluste migratsioon? Veetaseme muutust - Millele viitab katkestuspind? Settimise katkemisele - Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? o Litostratigraafia o Seismostratigraafia o Kemostratigraafia o Järjendstratigraafia o Biostratigraafia
hulgalised suhted ● Tekstuur – iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Stratigraafia – geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Kuidas on võimalik kasutada fossiile ehk kivistisi kivimkihtide vanuse määramisel? Igal settekihil on ainult temale omased kivistised, millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuselist korrastada Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? o Litostratigraafia o Seismostratigraafia o Kemostratigraafia o Järjendstratigraafia o Biostratigraafia o Magnetostratigraafia Millised protsessid iseloomustavad rabenemist?
See annab võimaluse võrrelda eri kohtades toimunud sündmusi ajaliselt. Kiht on tekkinud kõikjal ühel ajal. Põiksete suhte meetod horisontaal- ja kallutatud lasuvuses kihte lõikavad murrangud/intrusioonid(nt. Daigid) on nooremad kui ümbriskivimid. Suletiste meetod mingis settekihis leiduvad kivimite fragmendid on vanemad kui vaadeldav settekiht. Paleontoloogiline meetod . Smithi protseduur igal settekihil on ainult temale omased kivistised (juhtkivistised), millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 11 Seda meetodit segab aga see, et mõnede eluvormide elupaik võib aja jooksul muutuda(nt järve veetase muutub vms) ja sellega muutub ka organismi fossiliseerumise koht ja kihi suhteline sügavus. (koosluste migratsioon)