kogustes elektrienergia, vähem õlied, ja muude saaduste tootmisteks. Kivisütt, naftat ja maagaasi tuuakse meile teistest riikidest. 3 , Nafta Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta muundunud kergesti sütivateks keemilisteks ühenditeks- süsivesinikeks(need koosnevad peamiselt vesinikust ja süsinikust). Suure kütteväärtuse tõttu kasutatakse naftat energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi
merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.( 2 ) Foto.7. Ohesaare pank Saaremaal. 2.2. Hiiumaa geoloogiline ehitus, aluspõhi ja pinnakate. Hiiumaa aluspõhja moodustavad lubjakivid. Kohati (Sarve, Heltermaa, Kõrgessaare) on lubjakivid maapinna lähedal. Enamasti aga on nad kaetud mõnekümne meetri paksuse settekihiga. Lubjakivisid katavad tavaliselt rähksed liivsavid, savid ja kruusliivad.( 3 ) 8 3. Pinnamood ja selle kujunemine 3.1. Saaremaa pinnamood ja selle kujunemine. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik.
annaabi.ee 
