Samuti kujunevad need erinevalt savilihetest nõlva ülemises osas või isegi oru pervel ega olene jõe veetaseme muutustest. Niisugused lihked võivad looduslikult vallanduda 510 meetri kaugusel oru pervest, inimtegevuse lisandudes aga kuni 20 meetri kaugusel oru pervest. Kolmas rühm on väikesemõõtmelised savipinnase lihked, mis toimuvad jõe sängi kaldal seetõttu, et voolav vesi erodeerib kalda alumise osa järsuks. Selliste 11,5 meetri laiuste ja mõne meetri pikkuste settekehade vette libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu. Kuid siiski võivad säärased lihked ajapikku oru veeru alumise osa järsemaks muuta ja teatud kalde saavutades vallandada juba suurema lihke. Nii juhtus näiteks 2002. aasta Audru maalihke puhul. Toodud liigitusest ja kriitilistest nõlvakallakustest lähtuvalt on võimalik eristada lihkeohtlikke orulõike, kus tuleks ehitustegevust planeerides arvestada maalihete võimalikkusega
Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Maalihked Nõlvaprotsessid nimetatakse kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul. Kiired nõlvaprotsessid: Varisemine on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda. Libisemine on tervete settekehade või kivimiplokkide liikumine mööda kindlat lihkepinda. Aeglased nõlvaprotsessid: Voolamine on vedeliku liikumine, kui vedelikku ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Inimtegevus, mille tõttu võib tekkida mäenõlval maalihe: Puude mahavõtmine nõlval.
annaabi.ee 
