23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil? HELCOM kaitseb läänemerd reostuse eest Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse. 24. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht Maasäär kui lained liiguvad nurga all ranna poole siis setted hakkavad kogunema vee all pika kaarena ja kui need kaared on ühendatud maismaaga siis nimetatakse seda maasääreks. Tulv veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. Haudmik kulutus põrkeveerudel muudab nad sügavateks ehk neist saavad haudmikud Koolmekoht madalam ja laiem jõesängi osa Soot käänlev jõgi kulutab ennast järjest sirgemaks, kuni on täiesti sirge, ja see osa mis jäi varasemast
süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid. Kuna pruunsütt rõhub järjest paksenev setete kiht, muutub ligniit suurema rõhu ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab kuumus, muutub bituminoosne süsi antratsiidiks, mis on kõige kvaliteetsem süsi (süsinikusisaldus kuni 98%). Antratsiit on musta värvusega, metallilise läikega ja tugevam kui teised söeliigid. Antratsiidi kohta kasutatakse järgmisi nimetusi: raske süsi, sinine süsi, pime süsi, Kilkenny süsi, kaarnasüsi ja must teemant. Millal võeti süsi energiaallikana kasutusele? 17. sajand. Kuidas on muutunud söe osatähtsus energiaallikana?
lõpus (poolused on ju jäätunud). Jääaegadega on toodud erinevaid setteid, mida nimetadakse Kvaternaari seteteks. Kvaternaari ladestu on väga ebaütlase paksusega. Põhja- ja Kesk-Eestis enamasti alla 5 m, paepealsetel kohati puudub. Põhja-Eestis on tegemist enamasti kulutusega. Eestis on kõige paksema pinnakattega on meie kõrgustikud. On olemas kohti kus Kvaternaari setted puuduvad, nt loopealsed (Saaremaa). Kõige paksem on kvateternaari setetekiht ürgorgudes. Jääajad Geoloogilises mõttes on jääaegu väga palju olnud. Peamiselt räägime Kvaternaari ajast. Räägitakse, et Kvaternaari jooksul olnud 5-6 jäätumist. Keskaja lõpus räägime väikesest jääajast. Jääaegade terminoloogia on suhteliselt segane. 18 000 aastat tagasi oli jäätumise maksimum. Siberi alad pole olnud jäätunud. Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust
annaabi.ee 
