mitmete faktorite ja asjaolude kokkulangemisel tekkinud põletikuline seisund, mida ei saa üksiku mediaatori, antikeha või tsütokiini esinemisega selgitada (Marsella jt., 2012). AD kliiniline pilt on väga varieeruv. Ärritunud nahapiirkond kiheleb, mida koer proovib sügamise, lakkumise, närimise või hõõrumisega leevendada. Ka võib koer pead raputada. See omakorda kahjustab nahka veelgi, tekitades leemenduse ja koorikud. Olenevalt põhjustavast allergeenist võib haigus omada sessoonset iseloomu (õietolmu korral) või esineda aastaringselt. Tavaliselt on tabandunud nägu, kõrvalestad, kõht, kaenal, kubemepiirkond ja lahkliha piirkond. Mitmete dokumenteeritud ja tõestatud AD juhtumite uurimise tulemusena on koostatud abistavad juhtnöörid diagnoosimiseks – Favroti kriteeriumid. (Hensel jt., 2015) AD diagnoosimisel lähtutakse nii välistamise meetodist kui ka Favroti kriteeriumidest. Esmalt tuleb kindlaks määrata, et haiguse põhjuseks ei või olla
Idast läände tuule mõjul. Siselainete tõttu ei saa setted kokku kleepuda ja suuremaid tükke luua. Fokuseerimine protsess järsu nõlva piirkonnas, mis lõpeb sellega, et setted kantakse nii sügavasse, kus lained neid enam ei mõjuta. Eri sügavuste põhjaloomastiku biomass Mõjutavateks teguriteks on sügavus ja settiva tahke orgaanilise aine hulk ( kontrollivad biomassi kõikides vesikondades) Eutroofsetetes järvede profundaalis ja merede mandrilava allpool sessoonset taset? kõigub makrofauna biomass 10 kuni 100g 1m2 kohta. Sügavates oligotroofsetes järvedes on biomass suhteliselt tagasihoidlik ja sügavamal kui 4000m on 0,1g ringis ruutmeetri kohta. Produktsiooni arvutamine makrofauna liikide aastane produktsioon P aastane keskmine biomass B P/B=eriproduktsioon (%) Mida suurem on indiviidi kehakaal ja mida pikem tema eluiga, seda väiksem on eriproduktsioon (ehk P/B) generatsioonide arvutamine aasta jooksul?