vähestegi tahmaosakeste sattumise väliskeskkonda. Reeglina koguvad tahmafiltrid tahmaosakesi, et neid siis perioodiliselt järelpõletada. Tahmaosakest e mõj u inimorganismile 4 Tahmaosakest e sat t umine hingamist eedesse võib esile kut suda: bronhiit i j a ast mat , loot e väärarenguid vähkkasvaj aid Tahmaosakesed heit gaasides Tahmaosakest e koost ist j a hulka mõj ut avad t egurid: põlemisprot sessist (õhukeeriseid t ekit avad sisse- t ingit ud t egurid lasket orust ikud, põlemiskambri kuj u, surveast e, pihust use kvalit eet j ne); diiselküt use omadu- (t set aani arv, viskoossus, väävli sed sisaldus j t . ); heit gaaside puhas- (kat alüsaat orit e j a t ahmaf ilt ri t amine olemasolu ning kvalit eet ). TAHMAOSAKESTE PROBLEEMI LAHENDUS
ja T2 ) vahel, omavad ühte ja sama kasutegurit; ükski pööramatu soojus-jõumasin, töötades samade temperatuuride vahel, ei saa omada kõrgemat kasutegurit. Seega annab valem (42) maksimaalse võimaliku kasuteguri. Soojusjõumasina (soojusmootori) all mõistetakse suvalist seadet, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Termodünaamika teine printsiip Eelmises punktis oli juttu pööratavast ja pööramatust prot-sessist. Olgu lisatud, et neid protsesse vaatleme isoleeritud süsteemis toimuvaina. Pööratava protsessi illustratsiooniks sobib hästi matemaatilise pendli harmooniline võnkumine. Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek. Võn-kumine toimub sisejõudude toimel. Pööratavana võib vaadel-da ka absoluutselt elastse kuuli põrkumist absoluutselt elast-selt pinnalt jne.