(NT:aju täiustumine selgroogsetel, jäsemete teke ja nende taandarenemine, bakterite resisdentsus antibiootikumide suhtes, tööstuspiirkondade liblikate tiibade värvus) 3.Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes Nende hübriididega. -lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. (NT:rasside nahavärv) -lõhestava valiku võivad põhjustada ka sessioonsed muutused (NT:võilillede õitsemine juunis Ja augustis) -Võib põhjustada uue liigi eristumist algsest liigist. Miks pole näha suurematel taimedel,loomadel evolutsioonilisi muutusi? -Toimub liigi levila eri osades, kus keskkonna tingimused on erinevad ja valikusuund seetõttu ka erinev.
1. Kaardi kaante kujundus(ühe või kahepoolne;kaante vahel,materjal nahk jne) 2. paberi suurus(A4),teksti ja muu info paigutus(olenevalt kujundusest) 3. trükikirja liik(loetavus ja efektiivne,eelistada väiketähti) 4. paber ja värv(must kiri valgel paberil) 5. joonised ja graafilised kujundid(äratavad huvi,ei maksa üle pakkuda). Teadmiseks!!! o Iga toit kirjeldada isuäratavalt ja lihtsalt o Maja eripakkumised ja sessioonsed toidud eraldi lehele o Menüü nummerdamine lihtsustab tööd o Eritoidud(laktoos jne) ja vürtsid tuleks märgistada o Kui desserdid on eraldi kaardil,tuleks põhikaardil see märkida. 7. Lauapesu- a. Laudlina lauakaunistuste taust, kaitseb määrdumise eest, ei tohi olla plekke, liitmisel asetatakse järgmise lina serv 20-30 cm eelmise lina servale , puuvill, lina, villane, siid, pits, brokaat,jnejnejne
Kõik otse ühendatud. Väljavoolu toru ühendatakse eraldi teise toru külge. Nõuka ajal kasutati ühetoru süsteemi. Pidavat olema kokkuhoid Ühetoru süsteeme on raske balansseerida. Lk 11H, lk 15 joonis 62,63,64. KT3 küsimused: 1. Küttesüsteemide liigitus. 2. Kaugküttesüsteemi põhimõtte skeem(joonis) 3. Soojatarbevee soojusvõimsuse arvutamine(valem ka) ja põhielemendid. Milleks vajalik ringluspump 4. Soojustarbijate liigitus. 5. Sessioonsed ja aastaringsed soojustarbijad, kuidas muutub nende soojuskoormus.(vt lk 11) 6. Korterelamu soojukoormuse kestvusgraafik(lk 11) ja kuidas saab määrata soojuskoormusi vastavate pindaladena gaafikult. 7. Välistemp kestvusgraafik(vt lk 10 joonis 50), seletada kuidas graafik saadakse, kuidas ja milleks seda kasutatakse. 8. Kraadipäevade arvu mõiste, kuidas see määratakse ja mis selle abil saab leida(valem). 9