Tartu 2009 Sissejuhatus Fütoplanktoni populatsioonide arenemine järvedes ja jõgedes on seotud temperatuuri, valguse, lahustnud gaaside -ja lahustunud anorgaaniliste toiteainete hulgaga vees. Silikaatide kontsentratsioonid, nitraadid ja fosfaadid mõjutavad vetikate kasvu ja liikide esinemist veeökosüsteemis. 1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid nagu temperatuur, pH, mineraalainete sisaldus ja vee turbulentsus on samuti tähtsad
Fresneli seadus. Lamberti pind. Minnaerti valem. Nt pinna keskmine kõrgus ja hälbed sellest peegeldused sellelt pinnalt. 7. Põllukultuuride kaugseire. Heleduskordajate sesoonne muutumine seoses taimkatte arenguga. Heleduste suhe 800/670 nm on hästi seotud taimestiku katvuse ja tihedusega: punases spektripiirkonnas väheneb heledus katvuse suurenedes ja lähisinfrapunases suureneb heledus koos katvuse suurenemisega. Lämmastikväetiste mõju heleduskordajate sesoonsele käigule: kesksuvel suurem odra katvus ja st suurem heleduskordaja lähisinfrapunases alas. Punases p-k on heledus kesksuvel suhteliselt vähe tundlik vilja LAI ja lämmastikväetise doosi suhtes, ainult 0-doos on teistest eristatav neeldumine klorofüllil on küllastunud, tuleks mõõta nt klorofülli neeldumisriba servas. Põllukultuuride spektraalse heleduse sesoonse käigu seaduspärasused: spektri nähtavas ja lähisinfrapunases osas on sesoonsed käigud vastupidised.
annaabi.ee 
