Austraalia subtroopilistel rannikualadel. See on madalakasvuline taim, mis kasvab harva kõrgemaks kui kuus meetrit. Teepuul on rohelised nõeljad lehed ja valkjad õied. Teepuuõli destilleeritakse taime lehtedest ja noortest võrsetest. Õli on värvitu või kahvatukollane ning terava, kamprit või eukalüpti meenutava aroomiga. Koostis: Monoterpeenid 35-70% (gammaterpineen 10-28%) ,fenoolsed alkoholid 25-40% (terpineen-4-ol 25- 40%), seskviterpeenid 8-20%, oksiidid 5-18% ( 1,8 tsineooli 1-14%). Sobivus teiste eeterlike õlidega: Segunebhästi lavendli, salvei, rosmariini, männi, kananga, geraaniumi, majoraani, nelgi, muskaadi jm õlidega. Kasutamine: Toimib aktiivselt kõigi kolme tüüpi haigustekitajate vastu: viirused, bakterid, seened. Teepuuõli on ka tugev immuunsüsteemi stimulant. Soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seentevastane, antiseptiline, desinfitseeriv, desodoreeriv
Lisatakse toidule maitse ja aroomi lisamiseks. Tugevamaitselised ja sellepärast kasutatakse väikestes kogustes. Vürtsid ja maitsetaimed erinevad looduses oma lenduvalt koostiselt. Vürtside eeterlikes õlides on identifitseeritud mitmeid lenduvaid komponente: süsivesikuid, alkohole, aldehüüde, ketoone, estreid, fenoole, happeid jms. Aroomiühendid enamikes vürtsides on eeterlike või lenduvate ühenditena, mis eraldatakse veeauru destillatsiooniga. Põhilised õli koostisosad on mono- ja seskviterpeenid ja ka fenoolid ja fenooleetrid. Koostoimed teiste toiduainete komponentidega Koostoimed avalduvad koos 1) Rasvade 2) Valkude 3) Süsivesikutega Koostoimed mõjutavad lenduvate ainete säilimist toiduaines ja seega ka taset gaasifaasis. Looduslikud ja sünteetilised aroomilisandid (flavorings) Aromatiseeritud toitu on toodetud ja tarbitud juba sajandeid.Viimastel kümnenditel on aromatiseeritud toitude arv kasvanud märkimisväärselt. Põhjuseks on tööstuslikult toodetud
tsüklit) Ühes ja samas taimes esinevad mitmed asendusrühmade iseloomult ja paigutuselt erinevad giberelliinid, mida arvatakse olevat biosünteesiraja vaheproduktid. Süntees Pikka aega eeldati, et GA-de süntees toimub nagu paljudel teistel terpenoidsetel ühenditel tsütoplasmas klassikalises atsetaat-mevalonaatses rajas moodustuvast mevalonaadist, millest tekib isopentenüülpürofosfaat (IPP). Praegu on teada, et selles rajas sünteesitakse seskviterpeenid (näit ABA), triterpeenid (steroidsed ühendid) ja polüterpeenid (kautsuk, gutta). Kloroplastides moodustub IPP GAP/püruvaatses rajas, mille olemasolu avastati suhteliselt hiljuti (1993). Püruvaat reageerib TPP-ga, moodustades kahesüsinikulise fragmendi, mis kondenseerub GAP-iga deoksü- ksüluloos-5-fosfaadiks (DOXP süntaas=transketolaas, dxs), mis redutseerub (+dehüdrateeritakse+fosforüülitakse) IPP-ks. Selles rajas sünteesitakse peamiselt
annaabi.ee 
