Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda esmakordselt vaarao Menheprura (Thutmosis IV) korraldusel XV sajandi lõpus eKr., viimati aga aastail 1925-1926. Itta vaatava Suure Sfinksi kõrval tunned end kääbusena, sest suuruselt on see võrreldav 6-korruselise elumajaga: kõrgus 21 m ja pikkus 57,3 m. Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Egiptlased nimetasid teda ,,sesep-anh!", see tähendab (valitseja) ,,elav kuju". Kasutatud kirjandus: http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/sfinks.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.htm http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid http://para-web.org Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on püramiidid maailma ühed hämmastavamad asjad. Me ei tea Neil on palju saladusi, mida me oleme avastanud, aga enamus on meil veel avastamata
Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Kuigi egiptuse sfinks mõistatusi ei esitanud, oli Giza hiiglakuju ise täielikuks mõistatuseks. Paljud, just eriti reisikirjade ja romaanide autorid, on püüdnud tema salapärast ja veidi põlglikku naeratust ära seletada. Õpetlasi aga
vigastada. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel, ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab (valitseja) "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Herodotos sfinksi ei maininud, kuna tal sellest ilmselt aimugi polnud. Tol ajal, nagu ka vahel varem või hiljem, oli sfinks liiva alla mattunud. Esimesena kujutas seda kolossaalset kuju Plinius.
Sellele on kirja pandud gasellijahil sfinksi varju puhkama istunud, 15.sajandil e. Kr. elanud vaarao Thutmosis neljanda huvitavaid tähelepanekuid. Sfinksi juurde on steele püstitanud paljud vaaraod ja ilmselt käidi siin ka palverännakul.( Maailma imed 1998:126-127) Sfinksi näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasid sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi oli sfinks valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh, see tähendab (valitseja) "elav-kuju." Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased nimetavad seda hiiglakuju "õuduse isaks." Heledas kuupaistes tekkiv varjude mäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Maailmas pole sfinksist suuremat kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32) Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk "Hor horisondil"
annaabi.ee 
