Painutuspind (Facies flexoria), 3. III ja IV varba luud tugevamad. 4. Dist sirutusjätke (Processus extensorius), varbalüli e. Küüniseluu (Os unguiculare): Tipp (Apex), D mediaalne ja lateraalne palmaarjätke serv (Margo dorsalis), Küünisejätke (Processus (Processus palmaris: medialis et unguicularis),Küünisehari (Crista unguicularis),Küünisevag lateralis). 3. Distaalne seesamluu e. unguicularis) süstikluu (Os sesamoideum distale). Karnivoorid fe Skelett ene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. .Abaluukõhr kitsas triip. Õlevöötme skelett (cingulum membri thoracici): Algselt 3 luud: aba-, rang- ja Kaudaalselt suunatud Konksuülene kaarnaluu, koduloomadel arenenud vaid jätke (Processus suprahamatus) abaluu
(nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi liigutavate lihaste ümber. Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon