Reaalservituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee või kanalisatsiooni juhtimiseks läbi teise kinnistu. Servituudi võib seada ka teatud tegevusest hoidumiseks. Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib.
g) õigused võõrale asjale ehk piiratud asjaõigused (iura in re aliena) peamiselt liigiks tänapäeval on pant. Roomas jagunes pant fiducia, pignus, hypotheca. Piiratud asjaõiguste hulka kuulusid ka servituudid, emphyteusis ja superficies. 1) servituudid a) reaalsed servituudid On võimalik koormata maatükki õigustatud isiku kasuks nii, et maatüki igakordne omanik peab taluma mingit õigustatud isiku kindlat tegevust oma maatükil või loobuma mingist oma muidu võimalikust tegevusest. Servituudiks nimetatkse sellist olukorda ainult siis, kui tegemist on maatüki igakordse omaniku ja igakordse õigustatud isikuga, ehk see õigus käib kaasas nö maatükiga, kuni see õigus mittekasutamise tõttu ei kao või õigustatud isik sellest ei loobu. Oma maatükil ei ole võimalik olla ühtlasi ka servituudiõiguse omanik. Samuti ei saa servituut eksisteerida iseseisvalt, ilma maatükita ning seda ei ole võimalik ka maatükita näiteks võõrandada.
annaabi.ee 
