(väga lai, kortsune, saagjas) * Tilia x vulgaris läänepärn - lehed südajad, ühemad - alt kahvatu rohelised - rood sisse vajutatud - karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed - talbja kujuga - tipust tömp teravad - terve servalised - alus pikalt rootsune laskuv (nagu indiaani vits kui võrse, tumerohekas tuhm, hallikas valge alt) * Hippophae rhamnoides - harilik astelpaju - lehed kitsad - lineaar süstjad - lehed kaetud hõbedaste soomus karvadega * Phellodendron Amurense - amuuri korgipuu - paaritu sulgjas liitleht - 5-13 lehekest - pikalt teritunud tipuga - piklik munajas - peen täkilise servaga, ripsmeline - rood
Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Pinus koraiensis Sieb. & Zucc. korea seedermänd Noored võrsed oliivrohelised, hõredamalt kui siberi seedermännil kaetud roostepruunide (ruskete) karvadega. Okkad 7...15 cm pikad, (läbimõõt 1...1,4 mm), kolmetahulised, kareda- servalised (okastel hambakesi tihedalt, mistõttu okkakimpude hõõrumisel okkad krudisevad tugevasti), väliskülg roheline, siseküljel 5...7-realised valkjassinakad õhulõheribad, mis annavad võrale sinaka värvuse. Okkaid on võrsetel harvemalt kui siberi seedermännil, püsivad võrsetel 2...3 aastat. Käbid noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, mitteavanevad, 10...15 (20) cm pikad, läbimõõt 5...10 cm, seemnesoomuse tipp (apofüüs) väljapoole kõverdunud
annaabi.ee 
