rahvusvahelised standardid ISO, Euroopa standardid EN (kaasaarvatud harmoneeritud standardid) või prEN, rahvusstandardid (näiteks EVS, DIN, SFS, GOST jne) ja samuti ettevõtte enda koostatud tehniline kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet tootest ja selle valmistamisest, tootele esitatavatest nõuetest ning vastavuse hindamiseks tehtavatest mõõtmistest ja katsetustest. Seega sertifitseerimise alusdokumendi valik on väga lai ja tuleb määratleda alati enne konkreetset sertifitseerimisprotsessi. Toodete inspekteerimine Kui on teostatud esmane toote sertifitseerimine, siis lähtudes sertifitseerimislepingus ettenähtud sertifitseerimismoodulist tuleb enamikel juhtudel läbi viia sertifitseeritud tootele ja selle tootmisohjele perioodilisi järelvalve auditeid, et kindlustada jätkuv vastavus normdokumentide nõuetele. Sellist tegevust nimetatakse üldistatult inpekteerimiseks ja seda viiakse läbi tavapäraselt kord aastas - vastavalt järelevalvelepingule.
Valmisolek näitab suhtelistes ühikutes, mille jooksul süsteem on võimeline tagama teenuse täies mahus. 29. Milliseid nõudeid peab süsteem täitma sertifitseerimiseks? Sertifitseerimisel kontrollitakse järgmisi süsteemi omadusi: kas ohutu töö seisukohalt kriitilised alamsüsteemid on muust süsteemist isoleeritud liidestega; kas kõigile koormus- ja veahüpoteesidele vastavad stsenaariumid on läbi mängitud; süsteemi arhitektuur toetab sertifitseerimisprotsessi. Süsteem peab olema projekteeritud nii, et tema kohta oleks võimalik koostada täielik ja täpne töökindluse mudel, mis ei tohi sisaldada projekteerimise vigu kirjeldavat olekumudelit. Projekteerimisel tehtud otsused peavad eelistama lahendusi, mis minimiseerivad töökindluse mudeli uurimiseks vajalike mõõdetavate parameetrite arvu ja lihtsustavad analüütilist arutelu. 30. Ranges ja nõrgas reaalajas töötavate süsteemide erinevus
annaabi.ee 
