edasine mõju, siis uurida selle päritolu - tasub ära vahetada kõikvõimalikud paroolid (kasutajatel, kellel on piisavad õigused muudatusi teha); tuvastada, kust pahavara on ligi saanud ja see ligipääs turvaliseks muuta, muidu tuleb kohe uuesti tagasi. Vältige konfidentsiaalseid teemasid avalikes kohtades. 7. Avaliku võtme infrastruktuurid (kommenteerimata) · Avalikud ja salajased võtmed · Sertifikaat · Sertifitseerimiskeskused · X.509 · HTTPS · PGP · SPKI, SDSI · Autentimine vs allkiri · Notariseerimine ja ajatembeldamine · Blockchain Avalikud ja salajased võtmed · Igal kasutajal on oma võtmepaar: salajane ja avalik võti · Salajane võti hoitakse enda teada · Avalik võti on kõigile teada · Oma salajase võtmega krüpteerimine on signeerimine, signatuuri saab kontrollida signeerija avaliku võtme abil · Kellegi avaliku võtmega krüpteeritu saab lahti ainult vastava salajase võtme omanik
võtmejagamisserver ja tegelik server. Kõigepealt pöördutakse audentimisserverisse, kus üks kasutaja tehakse kindlaks, et see on tema ehk saab ennast ära tuvastada. Siis saadakse kätte võti, millega krüpteerides saab sõnumeid saata võtmejaotuskeskusesse. Võtmejaotuskeskus annab omakorda sessioonivõtme ning KAB on see, mille abil kaks osapoolt omavahel suhtlevad. Avaliku võtme sertifitseerimine Selleks, et kontrollida avalikke võtmeid on olemas sertifitseerimiskeskused. Esimene kasutaja läheb keskusesse ning tõestab ära, et ta on esimene kasutaja. Siis talle genereeritakse avalik ja salajane võti ning salajase võtme ta jätab endale meelde. Avaliku võtme kinnitab ära sertifitseerimiskeskus ehk ta allkirjastab selle oma privaatvõtmega. Kui tahetakse kontrollida, et avalik võti kuulub esimesele kasutajale, siis võetakse sertifitseerimiskeskuse avalik võti ja kui sellega saab lahti allkirjastatud
annaabi.ee 
