duplana), Männi-virvemähkur (Rhyacionia buoliana, röövikud kaevandavad Pahksääsk (Oligotrophus juniperinus) võrse tipupunga okkad koonusjalt pungades ja võrsetes) paksenenud. Seemnekireslane (Megastigmus bipunctatus) väljumisavad kadakamarjadel Okka- ja lehekahjurid: Punakas männivaablane (Neodiprion sertifer vastsed söövad seltsinguna vanemaid okkaid), Harilik männivaablane (Diprion pini, vastsed Mänd: Männiokka-pahksääsk (Thecodiplosis brachyntera) vastsed okkatupes, söövad okkaid), Nõmme-võrgendivaablane (Acantholyda posticalis, vastsed söövad okkad kuivavad okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase-harivaablane (Arge pullata, vastsed
quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning suur- ja väike-säsiürask (Tomicus piniperda ja T. minor). Pungasid ja võrseid kahjustavad mähkurlaste männi-virvemähkur, männi-vaigumähkur ja männi-ladvamähkur röövikud. Männivaksiku (Bupalus piniaria) vastsed toituvad igas vanuses mändide okastest. Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja haigustele. Punaka männivaablase (Neodiprion sertifer) vastsed toituvad männi vanadest okastest, hariliku männivaablase (Diprion pini) röövikud aga ka noortest okastest. 2.14Muud kahjustajad Ohtlikuks peetakse ka ümarussi männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus). Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed
annaabi.ee 
