................................................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Aristotelest võib pidada esimeseks filosoofiaajaloolaseks, sest peaaegu iga teema juures tsiteerib, kritiseerib ja rekontsueerib ta üksikasjalikult teiste filosoofide õpetusi. Nii on tema teosed eelsokraatikute muidu suures osas kaotsi läinud tööde varamuks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Platonilt võttis Aristoteles üle ainult keelefilosoofilised ja loogilised eeldused ning arusaama, et mitte ainult inimeste tegusid ei määratlse nende eesmärk, vaid ka loodusnähtused on läbinisti sihipärased (teoloogia). Ideedeõpetuse lükkas ta otsustavalt tagasi kui tühjad sõnad ja luulelised metafoorid. Meelteüöeste iddede kohale seadis ta maailma põhiprintsiipidena asjades endis seesmiselt toimivad vormid. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007)
it.da.ut.ee/~avramets/stoikud.htm Aulis, H., Kruse, M., Roasto, R., Põldver, R. (2011). Miguel de Unamuno. Armastus ja pedagoogika. Kolm näitlikku novelli ja proloog. Malemängija Don Sandaalio Romaan. Kasutamise kuupäev 28.11.2013.a, allikas http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1338292925.pdf nemad.pri.ee (2000). Filosoofia aine. Kasutamise kuupäev 10.11.2013.a, allikas http://www.lap.ttu.ee/eix/failid/filosoofia.doc Delius, C., Gatzemeier, M. Sertcan, D., Wünscher, K. (2007). Filosoofia ajalugu. Antiikajast tänapäevani. Tallinn: Koolibri. 16
annaabi.ee 
