kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega seisneb selles, et aroomis ja maitses puudub turbasus ja suits. Teravilja kuivatades ei puutu vili suitsuga kokku. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Soti viskide puhul kasutatakse küpsemiseks pruugitud ja röstitud burbooni-, rummi- ja serrivaate. Soti viskid on tavaliselt aroomilt ja maitselt turbasuitsused, sest teravilja kuivatades puutub vili otseselt suitsuga kokku. Ameerika viski on Bourbon (burboon). Teraviljaks Bourbon-viskis on vähemalt 51 protsenti maisi ja 49 protsenti teisi teravilju. Rye viski sisaldab vähemalt 51 protsenti rukist või nisu. Corni viskis on vähemalt 80 protsenti maisi. Värvuselt on Ameerika viskid tumekuldsed. Aroomis ja maitses on rohkelt teravaid ja lõikavaid, valdavalt maisile iseäralikke noote.
just tammepuust vaatides. Aja jooksul on selgunud, et poorsuse poolest parimad on Hispaanias ja Põhja-Ameerikas kasvavad tammeliigid. Näiteks Eestimaa tammest valmistatud vaadid on ülemäära poorsed. Sealt aurustuks liiga palju piiritust ning pääseks sisse liiga palju õhku. Tammepuult on pärit ka viski värv, mis võib varieeruda olenevalt vaadist. Väga tihti kasutavad viskitootjad Hispaaniast Jerezest Suurbritanniasse veetud serrivaate, mis pärast veinist tühjendamist Sotimaal uuesti toorviskiga täidetakse. Üsna levinud on ka Ameerikast pärit second hand burboonivaadid. Ühendriikide (Kentucky) seaduste kohaselt tohib ühes vaadis valmis küpsetada vaid ühe laari kohalikku burboonviskit. Nõnda tekibki sealmail pidev vaatide ülejääk, mida sotlased varmalt ära kasutavad. Burboonivaadid lammutatakse laudadeks, viiakse üle ookeani, pannakse Sotimaal uuesti kokku ja täidetakse toorviskiga.
Brandy de Jerez Hispaanlaste tippbrändi on nimetatud sama Jerezi piirkonna järgi, kust tuleb ka kuulus kangestatud vein serri ehk herez, kuid brändi valmistamisel on viinamarjade kasvupiirkond ja -sort vähemolulised. Piisab, kui selle tooraine on Hispaania päritolu, näiteks La Manchast või Extremadurast. Võtmeküsimuseks on hoopis brändi baaspiirituse laagerdamise süsteem, nn solera-criadera, mis on kohustulik ka serri tootmisel. Brändi laagerdamisel kasutataksegi vanu serrivaate ning isegi tootjad on enamasti samad. Solera-criadera kujutab endast erinevas küpsusastmes oleva baaspiiritusega vaatide süsteemi, mille täitmine ja tühjendamine toimub järk-järgult. See osa vanimast vaaditäiest, mis läheb villimisele, asendatakse sama koguse brändiga vanuselt järgmisest vaadist jne kuni ahela kõige viimase ehk sisult noorima vaadini, millele lisatakse vastavas koguses värsket baaspiiritust