(kui eda on palju, siis on tegemist nõrga süsihappega ja lahustuvus on suurem) ja temperatuurist. Lubjakivid lahustuvad suurel määral. Hüdradatsioon- veega ühinemine (punane rauamaak hematiit annab veega ühinedes hüdraadi limoniidi). Kristallisatsioon- on mineraale, mille ehituses pole kristallstruktuuri, nad on amorfsed, need ühendid võivad kristalliseeruda. Hüdrolüüs- päevakivid lagunevad hüdrolüüsi tulemusena ja vastavalt laguproduktile, mis tekib, eristatakse talgistumist, serpentiinistumist, kaolinistumist. Troopilises kliimas tekivad kaoliinist oksiidid (boksiit, mis annab muldadele punase värvuse- lateriitmullad) 3)bioloogiline murenemine- elusate organismide ja nende laguproduktide toime. Huumushapped asuvad reaktsiooni mineraalidega ja tekivad orgaanilismineraalsed kompleksühendid. Muld tekib hetkest, kui rabenenud või porsunud kivimile asuvad esimesed bioloogilised organismid. Denudatsioon ja akumulatsioon Maa ehitust mõjutavad maasisesed ja maavälised jõud
Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine sisalduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju(gabbro), või must(basalt). Ookeaniline maakoor. Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor. Mineraalide kristalliseerumine magmast. Mineraalid kristalliseeruvad siis kui magma üleküllastub kristalle moodustavatest elementidest.
62. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. a)Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine si salduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. · Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised. Esineb serpentiinistumist (asbestisooned) · Aluselised kivimid (SiO2 45-52%) mustavalgekirju (gabro), või must (basalt). Ookeaniline maakoor. · Keskmised kivimid (SiO2 52-65%) Kirjud ja aluselistega sarnased. Subduktsioonivööndites. 14 · Happelised kivimid (SiO2 65-80%) Ränist üleküllastunud. Heledad ja veidi punakad. Sisaldab kvartsi. Graniit. Mandriline maakoor.
annaabi.ee 
