NB! Shigella verre ei tungi! Shigella invasiivsust epiteelirakkudesse kodeerib plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu ampitsilliini ja baktrimi. Levib Shigellaga saastunud (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Eestis oli 2003 aastal 143 shigelloosi juhtu. *Salmonella elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Salmonellal on 12 liiki ja tohutult palju serovare (kuni 2400), mida põhjustavad erinevad pinnaantigeenid. Salmonellad põhjustavad kahte tüüpi haigusi: 1. Kõhutüüfus. Tekitavad S. typhi ja S. paratyphi A. Esimesed sümptomid on palavik ja peavalu. Tüüfusetekitaja satub organismi suu kaudu, jõuab peensoolde ja tungib selle limaskesta epiteelirakkudesse ja paljuneb peensoole lümfikoes ja makrofaagides. Soole limaskesta tekivad haavandid. Levivad vere ja lümfiteede kaudu, ringlevad organeis ja
Penitsilliin on valikravim, allergia korral doksü või tetratsükliin. Profülaktikas turvaseks, infitseeritute partnerite ravi. Endeemilise süüfilise, yawsi ja pinta eliminatsioon organiseeritud rahvatervishoiu meetmete kaudu: pidev ravi ja harimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Leptospira Üldist. Laialtlevinud zoonooside põhjustaja. Kompleksne taksonoomia, mitmeid liike ja serovare. Saledad, keerdunud spiroheedid, üks või mõlemad otsad konksukujulised. Olbligaatne aeroob, kultuuris aeglase kasvuga. Energiat saab rasvhapete oksüdatsioonil. Kui ikteerilist vormi ei esine, pole tavaliselt letaalne. Epidemioloogia. Inimesed on juhuslikud lõpp-peremehed. Reservuaari moodustavad närilised, koerad, taluloomad, metsloomad. Suudab mikrotraumade kaudu nahka läbida. Infitseerumine toimub infitseeritud looma uriiniga saastunud veega
annaabi.ee 
