närviväätide paarist, mis ulatuvad ajust keha tagaosani. Samas on küüsikloomade ja lülijalgsete närvisüsteemides ka erinevusi. (Mayer, Whitington 2011) Eriti ilmsed on erinevused närviväädi ehituses. Erinevalt lülijalgsetest, puuduvad küüsikloomadel selgelt eristatavad segmenteeridud gangliad, samuti ei ole neil eristumist närvitänkude-rikasteks aladeks ja ainult aksionidest koosnevateks tsoonideks. Lisaks ei ole küüsikloomade serotonergiliste neuronite rakukehad korrastatud segmendiliste kordustega ja bilateraalselt sümmeetrilise mustriga nagu lülijalgsetel, vaid näiliselt suvaliselt üle närviväädi laiali puistatud. (Mayer, Whitington 2011) Küüsikloomade serotonergilised neuronid on suurearvulised ja ebakorrapärased, mistõttu on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem, kõik selgelt idenfitseeritavad. Samas on lõugtundlastel suurem arv neuroneid kui teistel
Ärevuse bioloogiline komponent Andmed osutavad püsiärevuse pärilikkusele. Gray mudeli (Gray, 1982; Gray & McNaughton, 1996) kohaselt on tendents aju teatud osade kõrgeks aktiivsuseks pärilik. Hirmu põhjustab võitle-või-põgene süsteemi aktiveerimine ja ärevuse tekitab käitumusliku pidurduse süsteem (BIS). BIS koosneb vaheseinatuuma ja hipokambi süsteemist ning seostub locus coeruleus-est ülenevate adrenergiliste ja õmblustuumadest ülenevate serotonergiliste ringetega, mis innerveerivad vaheseinatuuma hipokambi süsteemi ja ajukoort. See süsteem tekitab mittespetsiifilise aktivatsiooni, mis suunab indiviidi tähelepanu keskkonnast pärinevatele stiimulitele (Chorpita & Barlow, 1998). BIS aktiveeritakse nii tingimatute kui ka tingitud stiimulite poolt. Tingimatul tasandil aktiveeritakse ellujäämissüsteem kaasasündinud hirmude ja uudsuse poolt. Kuna ellujäämiseks on vaja täielikult tunda ümbritsevat keskkonda, on uudsuse aktiveeriv mõju
annaabi.ee 
