Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – koerte herpesviirus-1 (CaHV-1) -> Koerte herpesviirusinfektsioon Haigust iseloomustavad hemorraagilised muutused ja alla kuu vanuste kutsikate kõrge suremus. Haigust esineb kogu maailmas. Raskemini põevad haigust imikkutsikad ja kutsikad, suremus kuni 80%. Täiskasvanud loomadel kulgeb subkliiniliselt. Seronegatiivsete koerte kutsikad nakatuvad oronasaalselt. Seropositiivsete ja haigete kutsikad võivad nakatuda sünnituse ajal kokku puutudes haige emaslooma vagiina limaskestaga või olles kontaktis haige koeraga (ema lakub kutsikaid). Kliiniline pilt: inkubatsiooniperiood on 3-8 päevas, harvem 1-2 päeva. Kutsikatel on valuline niutsumine, abdominaalsed valud, anoreksia, düspnoe (hingeldus), konjunktiviit. Võib olla respiratoortrakti kahjustusi ning võib olla üks kennelköha põhjustaja. Alla kuustel kutsikatel
T-raku vastus (lümfotsütoos, lümfisõlmede, põrna, maksa suurenemine) põhjustab infektsioosse mononukleoosi sümptomeid. T- rakud muutuvad atüüpilisteks lümfotsüütideks, nimetatakse ka Downey rakkudeks. On põhjuslik seos immuunsupresseeritute lümfoomi, Aafrika laste Burkitti lümfoomi ja Hiina nasofarüngeaalse kartsinoomiga. Patogenees. Infitseeritutel kujuneb eluaegne kandlus, immuunsüsteem hoiab kontrolli all. Viiruse vähene paljunemine ja levik organismis on tõendatav seropositiivsete neeluepiteeli rakkudes. EBV immortaliseerib B-lümfotsüüte. Haigused. • Heterofiilne antikeha-positiivne infektsioosne mononukleoos. Ainus immuunkompetentse haigus. Klassikaline sümptomite triaad: lümfadenopaatia, splenomegaalia, eksudatiivne farüngiit + kõrge palavik, väsimus, tihti hepatosplenomegaalia. Peamine kaebus on väsimus. Sarnaseid sümptomeid põhjustavad ka CMV, HHV6, Toxoplasma gondii, HIV. Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada