Viirus satub organismi aerogeenselt, suu kaudu. Esimene replikatsioon on tonsillides, vireemia, eeskätt tabanduvad seedetrakt, nahk, hingamisteed. Kliiniline pilt: Kaasasündinud defektid: pimedad, väiksem väikeaju, ataksiad, koordinatsioonihäired, hukkuvad esimestel elukuudel, selgroo deformatsioonid. Tiinuse varasemas pooles nakatunud on sündides kaalult kolmandiku võrra väiksemad, silmadefektid, võivad nakatada eeskätt seronegatiivseid loomi. Ägeda vormi korral sümptomeid ei näe (hemorraagiline põletik, haavandid). Kui ATP-iline viirus nakatab antikehadeta looma, järgneb lühiajaline haigestumine. Loom eritab sel ajal viirust, tekib immuunsus. Püsiinfitseeritud terve vasikas eritab päevas 10000 viiruspartiklit. Veiste mukooshaigus esineb TP-viirusega. Püsiinfitseeritud vasikatel võib viirus muteeruda TPv-ks. Oluline on ka looma vanus: kuni 6 kuu vanustel mukooshaigust ei näe, tekib vanematel
Ägeda faasi ja konvalestsentsiperioodi seerumites viitab 4-kordne IgG tõus hiljutisele infektsioonile. Ravi ja profülaktika. • Ravi pole leitud. • Parim profülaktiline meetod on elusvaktsiini manustamine, tavaliselt MMR-i seas. Vaktsineerimine virgutab nii humoraalset kui rakulist immuunsust. Vaktsineerimise peamine idee on kongenitaalse infektsiooni tõenäosuse vähendamine, vähendades vastuvõtlike inimeste arvu populatsioonis, eriti laste seas. Tulemusena on vähem seronegatiivseid emasid, väiksem võimalus, et nad puutuvad kokku viirusega. (on ju ainult üks serotüüp) Viirused mõmm :) 05/06 Puukentsefaliidiviirus Üldist. Virulentsus. Ümbrisega, ühe +ahelaga mRNA-ga. Alfa- ja flaviviirusi liigitatakse arboviiruste alla, kuna neid levitab reeglina lülijalgne vektor. Palju erinevaid peremehi roomajatest imetajateni, ka selgrootud