AB0-süsteem Esimest korda tutvustas AB0-süsteemi 1901. aastal Austria patoloog ja seroloog Karl Landsteiner, kes sai avastuse eest Nobeli preemia meditsiini valdkonnas. Ta väitis, et punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valgulisi aineid, glükoproteiine, mida ta hakkas nimetama veregrupiteguriteks. Vereplasmas leidub peaaegu alati antikehi neile veregrupiteguritele, mida ei leidu inimese enda punalibledes. Niisiis esineb A-veregruppi kuuluva isiku plasmas antikehi B-veregrupitegurite vastu ja vastupidi. 0-grupiga isikul on antikehad nii A kui ka B
See polnud kll vaarao esimene rntgenoloogiline uuring, kindlasti aga phjalikem. Viiskmmend rntgenifilmi andsid jrgmise diagnoosi: kuningas Tutanhamon suri vgivaldsesse surma. Kolju vasakul poolel haigutava haava oli tekitanud kas mingi relv vi kuskilt kukkumine. Surma tegelik phjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mistatamine vaarao varajase surma mber learune. Seni oli surma phjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi tuberkuloosi. Professor Harrisoni assistent, seroloog dr. R. C. Conolly tegi samas npnelapea suuruse koetki abil kindlaks Tutanhamoni veregrupi: A 2, alagrupp MN. Niisiis oli Tutanhamon erakordselt harva esinevat verd ja prines jrelikult vanast ja puhtast aadlitust. Harukordne veregrupp A 2 kneleb ometi ka millestki muust. Harrison ja Conolly testasid 1959. aastal selle, mis 1925. lahkamisel oli olnud veel puhas oletus. Howard Carter: Kige silmatorkavam Tutanhamoni nos oli selle erakordne sarnasus tema ia Ehnatoni omaga
annaabi.ee 
