- proovi võtmisest; transpordist; uurimustulemuse tõlgendamisest ja aseptikast 32. Mis on seroloogilise reaktsiooni aluseks ja millised on selle kaks etappi (kirjelda lühidalt mõlemat etappi)?- AG-AK seostumine: Primaarreaktsioon- AG seostumine spets.AK, inimene oma meeleorganiga seda ei tunneta ja ta ei saa teada, kas AG reageeris AK või mitte sekundaarreaktsioon- primaarreaktsioonis tekkinud AG-AK kompleks muudetakse inimese meeleorganile tajutavaks 33. Kas serodiagnostikas määratakse antikehade või antigeenide esinemist uuritavas materjalis? Põhjenda ja too näiteid.- Nii AK kui AG esinemist. 34. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi?- vereseerumist 35. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene?- verest, lümfist, nahast, koest, faeces 36. Kuidas saab seroloogiliste meetodite puhul hinnata antikehade hulka organismis?- reaktsiooni tiitrina st
Kõrge tundlikkuse annab antigeen-antikeha vaheline immunoloogiline reaktsioon. SDS denatureerib valgud, st säilivad lineaarsed epitoobid, konformatsioonilised kaovad. Kliinilises diagnostikas on immunobloti kasutamine piiratud, sest ta on aeganõudev ja raskelt automatiseeritav. 100% puhaste antigeenide kasutamine iseloomustab ELISA meetodit, immunoblott võimaldab aga analüüsida nn musti antigeene. Immunoblotti kasutatakse referentstestina mitmete nakkushaiguste serodiagnostikas (HIV, H. pylori, Borrelia burgdorferii). Skriinimiseks immunoblott ei sobi. Veel kasutatakse seda meetodit autoantikehade määramiseks (tuumaantikehade leiu diferentseerimiseks, ENA- Extractable Nuclear Antigens- antikehad), teaduslikes eksperimentides haiguste patogeneesimehhanismide selgitamisel, autoantigeenide kindlakstegemisel, molekulaarbioloogias. Serodiagnostika annab tõendeid infektsiooni olemasolust või läbipõdemisest. Põhineb seerumis määratavatel antikehadel
annaabi.ee 
