• Valged sõlmekesed trahheas, söögitorus. • Mao-sooletrakti limaskesta hemoraagiline põletik • Kopsudes hepatiseerunud alad, gangrenoossed muutused • Serooskestadel verevalumid • Maks kollakashall • Põrn võib olla pundunud • Südamelihas võib olla pude Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise, neutralisatsioonireaktsiooni ja ELISA-t • PCR Diferentsiaaldiagnoos • Infektsioosne larüngotrahheiit • B2- vitamiini puudus • Bakteriaalne dermatiit • Trichomonas gallinae • Lindude gripp • Infektsioosne bronhiit • A-vitaminoos • Mükotoksiinid Tõrje • Spetsiifiline ravi puudub. • Vältida kodulindude kokku puutumist sünantroopsete- ja metslindudega.
Reaalgümnaasium. Loetud aaressil: https://tsoliaakia.ee/wp-content/uploads/2018/07/Ts %C3%B6liaakiahaige-kohanemine-oma-haigusega_Triin-Metsa.pdf Rahuoja, K (2012). Tsöliaakia: Juhendmaterjal patsientidele. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Loetud aadressil: https://tsoliaakia.ee/wp- content/uploads/2017/11/Kaisa_Rahuoja-1.pdf Kedars, P (2016). Tsöliaakia serodiagnostika. Tallinn: Ida-Tallinna Keskhaigla. Loetud aadressil: https://www.itk.ee/upload/files/Kesklabori-kasiraamat/AU/Tsoliaakia- serodiagnostika.pdf Inimene.ee (kuupäev puudub). Haigused ja seisundid- Tsöliaakia. Loetud aadressil: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/tsoliaakia-1014 Eesti Tsöliaakia Selts (ETS) (2009). Laktoositalumatus. Loetud aadressil: https://tsoliaakia.ee/haigele/laktoositalumatus/
Sobib 1-2 staadiumis. Sagedamini kasutatakse pimeväljamikroskoopiat liikuvate treponeemide detekteerimiseks. Koevedelikku ulcus durum’ist või lööbeelementidest on vajalik uurida vahetult pärast materjali võtmist, vastasel korral bakterite liikumisvõime kaob. NB! Ettevaatust ulcus durumi’ga! Mitte puudutada haavandi pinda kinnastamata näppudega! Kasutusel on ka otsene immunofluorestsentsmikroskoopia. Hõbetamismeetodil värvimist tänapäeval praktilises diagnostikas ei kasutata. SERODIAGNOSTIKA. Esmase sõeluuringuna teostatakse EIA treponemaalne test - T pallidum’i IgM ja IgG antikehade määramine. Negatiivse tulemuse korral väljastatakse vastus: negatiivne ja rohkem analüüse ei teostata. Positiivne tulemus tuleb kinnitada. Esimeseks kinnitavaks uuringuks on treponemaalne testsüsteem, mis eristab IgM ja IgG antikehi. Kinnitavate analüüside positiivse tulemuse korral teostatakse haiguse kulu ja ravi efektiivsuse jälgimiseks RPR. Kaasasündinud süüfilise diagnostika
musti antigeene. Immunoblotti kasutatakse referentstestina mitmete nakkushaiguste serodiagnostikas (HIV, H. pylori, Borrelia burgdorferii). Skriinimiseks immunoblott ei sobi. Veel kasutatakse seda meetodit autoantikehade määramiseks (tuumaantikehade leiu diferentseerimiseks, ENA- Extractable Nuclear Antigens- antikehad), teaduslikes eksperimentides haiguste patogeneesimehhanismide selgitamisel, autoantigeenide kindlakstegemisel, molekulaarbioloogias. Serodiagnostika annab tõendeid infektsiooni olemasolust või läbipõdemisest. Põhineb seerumis määratavatel antikehadel. Antikehade olemasolu aga ei võimalda eristada, kas leitud antikehad pärinevad antud hetkel olevast või varasemast infektsioonist. Haiguse ajal kogutakse kaks seerumit kahe või kolme nädalase vahega. Samaaegselt määratakse seerumites antikehade taseme e tiitri tõus. Tiitri tõus infektsiooni käigus peab ületama teatud kriitilise väärtuse
annaabi.ee 
