Ta peab naisi ,,alamaks rassiks". Ta petab oma naist teistega ja ei arva, et see midagi hullu oleks, kuna naised selleks ongi. Gurovil ei ole kunagi olnud tõelisi tundeid naiste vastu ja seepärast ei oska ta neid hinnata. Näiteks ei tahtnud Gurov kodus olla . Samas ei suutnud ta ka ilma naisteta elada. Nende seltskonnas tundis ta ennast kõige mugavamana ja teadis alati kuidas käituda ja millest rääkida. Miks muutus Gurovi suhtumine ? Kui Gurov kohtas puhkusel noort daami, Anna Sergejevnat oli ta naise olemusest pimestatud. Esijalgu plaanib ta vaid naisega suhteid luues oma igavust peletada, kuid mida aeg edasi seda suuremaks kasvavad ta tunded Anna vastu. Ta näeb kuidas Anna tunneb süümepiinu, sest ta on abielus ja käitub valesti. Gurov näeb, et kõik naised ei ole ühesugused ja ei suuda enam oma normaalset elu elada kuna mõtleb vaid Annale. Novelli lõpp : Oli laupäeva õhtupoolik ja Anna ning tema abikaasa ootasid külla oma rikast sugulast Valeri Sergejevit
ellu viima (Aadama, Eeva ja õunasöömise lugu). Ka Goethe saatan on selline, kes läheb tegelema probleemiga läbi inimese ja kõnnib võrdselt Fausti kõrval, et asi saaks aetud. Margarita, Meistri armastatu ja kaaslane. Margarita tegelaskuju prototüübiks peetakse Bulgakovi kolmandat naist Jelena Sergejevnat, kellega autor kohtus 1929. aastal (Margarita tegelaskuju esines esmakordselt teises versioonis, millega Bulgakov alustas 1931 või 1932). Mõlema naise elust ja tegevusest on võimalik tõmmata mitmeid paralleele, alustades sellest, et kohtumisel oma meistriga olid mõlemad naised ja meistrid abielus, vaatamata sellele puhkes esimesest silmapilgust armastus, mille taolist tihti ei kohta. Jelena on oma päevikus kirjutanud:
annaabi.ee 
