õnne. Lapsepõlveaastail sai alguse ka poisi võõrdumine isast, mis aja jooksul viis avaliku tülini. Sirguvale poeedile oli kõige armsamaks sugulaseks kahtlemata onu Vassili Lvovits. Erinevalt oma vennast, ehk Puskini isast oli too väga heasüdamlik inimene. Oma vanemat vennapoega, kes oli isa ja ema armastusest ilma jäänud, soojendas ta südamliku tähelepanuga ning tõsise osavõtuga tema saatusest. Ta oli esimeseks Aleksandr Sergejevitsi talendi kasvatajaks. Märganud poisi andekust, võttis see tagasihoidlik literaat tema kirjandusliku kasvatamise oma hooleks ning täitis auga selle ülesande. Vassili Lvovits ei olnud kuigi andekas lüürik, kuid tegi luule alal usinasti tööd. Saabus aeg, mil tuli hakata tõsiselt mõtlema poisi õpetamisele. Sergei Lvovits lahendas selle mõnevõrra omapäraselt. Kooliõpetuse alguseks ning aluseks luges ta Euroopa keelte, eriti prantsuse keele oskust, mida ise valdas meisterlikult
See ilmnes Moskva Maneezis, kus ta koos nõukogude juhtkonnaga käis kunstinäitust vaatamas. Sotsialistlikku realismi esindavate teoste kõrval oli välja pandud ka modernistide omi. Neid Hrustsov ei tundnud ega mõistnud. Kohtudes kultuurirahvaga ütles Hrustsov, et abstraktsionism ja formalism peegeldavad kodanlikku ideoloogiat ning on üks selle ideoloogia vorme. Maneezis oli peale konformistide tööde ka monumentaalskulptuuri esindaja Ernst Neizvestnõi teoseid. Ta palus Nikita Sergejevitsi oma töid vaatama. Mälestusteraamatus räägib Neizvestnõi enda ja riigi esimese mehe vahelistest erimeelsustest. ,,Hrustsov ütles, et ma raiskan rahva raha, sest toodan rämpsu. Mina kinnitasin talle, et ta ei saa kunstist üldse aru. Hrustsov oli teisel arvamusel ja vastas: ,,Ma olin kaevur, ei mõistnud. Oli poliittöötaja, ei mõistnud. Nüüd olen parteijuht ja peaminister ega saa ikka millestki aru. Kelle jaoks te töötate?" 8
annaabi.ee 
