Venelased aga linna siiski ei pääsenud. 1704. aastal kui venevägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks ja ta otsustas minna appi Seremetevile kes piiras Tartut. Rootsi sõjalaevad ei lasknud kahe aastajooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Rootsi laevastik oli koondunud Emajõe suudmesse. Venelaevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. F. Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut Vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid hästi kindlustatud ja kõrged. Põhjast kaitses linna emajõgi, loodest oli müür vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Mitu päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest, samal ajal veeti suurtükke öösiti uutele kohtadele üle jõe ja söö äärde. Mitu päeva tulistati vahetpidamata, venelased ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid pommitamist
Tartu oli senini vallutamata. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetievile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja Vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja -laeva. Feldmarssal Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid kõrged ja hästi kindlustatud. Põhja poolt kaitses linna Emajõgi. Loodest oli müür küll vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata. Kolm päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest. Samal ajal veeti öösiti suurtükke uutele kohtadele üle jõe ja soo äärde. Kuus päeva tulistati linna
annaabi.ee 
