1700. aastal vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede marss Kopenhaageni alla sundis aga Taanlasi sõlmima rahulepet. Sügisel koondusid vene väed Narva alla. Oktoobris alustati Narva pommitamist. Boriss Serementjev tungis samal ajal koos ratsaväelastega Virumaale. Maad laastati armutult. Karl XII maabus oktoobri algul koos peavägedega Pärnus, otsustades lüüa venelasi. Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, kus ta alistas Serementjevi ratsaväe. Rootsi sõjateadetes kirjutas eestlasest Stephan Raabest(Ronga Tehvan), kes juhatas ratsanikud venelaste seljataha, mis tagas kiire edu. Narva alla jõudes oli rootsi mehi vähemuses võrreldes Vene armeega. Rootsi vägi liikus otse Vene kindlustusliinide ette. 19. novembril andis Karl XII käsu rünnakuks. Parasjagu tõusis veel lumetorm, mis oli otse vastu venelastele ja rootslastele selja tagant. Vene väed põgenesid lahinguväljalt. Suur osa Vene vägede
olukorras tegutses Rootsi noor kuningas oskuslikult ja otsustavalt: Karl maabus juba oktoobri algul oma peaväega Pärnus ja marssis sõjaväega Narva alla, et kõigepealt lüüa venelasi samal ajal tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Serementjevi ratsaväega; olgugi, et venelastel oli jõe kõrgel paremal kaldal soodne positsioon, löödi nad kerge vaevaga põgenema rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest (eesti nimega Ronga Tehvan), kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu, aga päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast
annaabi.ee 
